Sul on olnud tõeliselt halb päev ja sa tunned end maailma suurima luuserina — kuidas sellest august välja ronida?
Mismoodi sa tavaliselt nendel hetkedel käitud?
Loe edasi ja mõtiskle, kas see kehtib ka sinu kohta!
Üritad halba päeva enese jaoks mõtestada. Ketrad peas kõiksugu hiljutisi olukordi, et leida enda jaoks arusaadavaid põhjusi, miks sa oled selline luuser: “Kuidas ma küll võisin nii öelda?”, “See on mulle paras, sest…”, “Ma olen selle täiesti ära teeninud, kuna…”.
Kannad oma meeleolu ja tunded lähedastele üle. Ütled oma abikaasale: “Sa oled ikka täielik idioot”, lapsele “Nii ei tehta”. Kelle kaela sa tavaliselt oma halva päeva veeretad?
Tõmbud endasse, kobid teki alla ja loodad, et halb päev saab järgmise hommikuga ümber. Või võtad rahusteid, loputad oma mure pudelisse, hakkad närvide rahustuseks põhimõtteliselt külmkapi (s)ees elama. Kuidas sa end halva päeva puhul “ravid”?
Oled kindlal veendumusel, et need vastikud tunded kestavad igavesti ning kui üldse, siis saavad asjad ainult hullemaks minna. Halvast päevast saab raudselt igikestev miseraabel elu. “Ma olengi loll, mingit lootust pole, sa võid rääkida, palju tahad”, “Ma ei saa mitte kunagi…”, "Mul mitte kunagi, aga teistel alati ...".
Mida aga peaks selle asemel tegema?
Teadvusta oma tundeid, isegi kui need on negatiivsed. Ütle, et sul on täna paha päev ja kõik. Suhtu endasse ja oma tunnetesse lugupidavalt, ole enda vastu kaastundlik ja mõistev.
Räägi iseendaga austaval moel, väärikalt, ei ole tarvis end materdada ega maha teha.
Tee kellelegi midagi head. See näitab su haavatud hingele, et oled vaatamata halvale päevale võimeline teiste tuju paremaks tegema — ja seeläbi paraneb ka su oma tuju. Üks heategu toob su hinge otsekohe tänutunde ja maailm ei paistagi enam nii vastiku kohana. Mõtle, kui sellel inimesel, kellele sa parasjagu head teed, on samuti halb päev olnud? Kujuta ette, kuidas sa teda oma heateoga heas mõttes šokeerid. On täiesti võimalik, et keegi valmistab sulle samasugust rõõmu.
Võta ühendust inimes(t)ega, keda sa täielikult usaldad. Kellegagi, kes võtab sind sellisena, nagu sa oled, kõigi su enda poolt ette kujutatud jamadega. Saage kokku, minge kohvile ja räägi talle oma päevast, kurda talle kõik hinge pealt ära. Me oleme sotsiaalsed olevused ning kontakt teise inimesega teeb meie olemise alati paremaks. Aga mitte igaühega — vali kindlasti hoolikalt, kellele sa oma asju usaldad.
Paranda oma meeleolu sportimisega või looduses jalutamisega. Räägi loodusega, veega, kividega, nemad ei mõista sind kunagi hukka! Kindlasti ära kuula samal ajal mingit kurba muusikat klappidest — see “somebody did something bad” või "keegieiarmastamindenammittekunagi"-stiilis muusika teeb tuju veel halvemaks. Kuula looduse hääli ja naudi seda!
Ütle endale, et miski, kaasa arvatud sinu paha tuju ja halb päev, ei kesta igavesti, ka see läheb mööda. Mõni päev on lihtsalt halb, mõni on kohe väga halb, aga see ei kesta igavesti.
Kehvad päevad on tegelikult vajalikud enesearenguks. Iga kord, kui selline päev on möödas ja me oleme sellega toime tulnud, registreerib meie aju seda kui väikest võitu! Kui sul järgmine kord juhtub olema halb päev, siis tuletab aju meelde viimaseid kordi ning sedagi, et sa saad sellega hakkama. See tõstab enesehinnangut ja tuju ega lase edaspidi sul end niimoodi nahutada kui loo alguses kirjas oli.
Allikas: psychologytoday.com
