Psühhoterapeut annab nõu: kuidas säilitada elurõõm ka rasketel hetkedel?
Täna tähistatakse positiivselt mõtlemise päeva! On päevi, mil on väga lihtne olla positiivne, kuid kuidas säilitada elurõõm ka rasketel hetkedel? Siinkohal tuleb appi psühhoterapeut Kadi Kütt.
Kuula oma keha ja muuda iga hetk nauditavaks
Jälgi inimesi tänaval või poejärjekorras – õlad on pinges, kulm kortsus, hingamine pinnapealne. Seistes kujutleme, et oleme sirged, tegelikult on keha kaldu, keharaskus viidud ühele puusale, varbad käänatud väljapoole, pea lükatud kuklasse. Me ei pane tähelegi, et kortsutame kulmu ja surume hambad kokku. Meie liikumine on kohmakas – ei saa sotti, kus keha algab ja kus lõpeb ja nii koperdame ja kukume. Me sööme liiga palju ja valesid asju, mistõttu keha muutub veelgi lihavamaks ja tundetumaks. Ja kuidas saab olla meel erk, selge ja tähelepanelik, kui keha on tuim ja raske?
Keha hüüab appi
Oleme kaotanud kontakti oma kehaga ja sellega koos ka kontakti oma tunnetega. Ja kui oleme kaotanud kontakti oma tunnetega, kaotame kontakti iseendaga ja eluga tervikuna. Oleme väsinud, tülpinud ja energiavaesed. Ja nii tabavadki meid haigused ja vigastused. Keha hüüab appi, aga me ei kuule. Sageli on see, mida nimetame haiguseks, hoopis keha märguanne, et teeme midagi valesti, vastu looduse seadustele. Keha püüdleb loomuliku tasakaalu poole ja tõrgub ebaloomuliku tegevuse vastu. Keha nõuab õiget toitu, rohkem hapnikku või puhkust, meie aga muudkui kaalume ja mõõdame end, peame dieeti, sööme tablette ja toidulisandeid, teeme veelgi tugevamat trenni, puhkame veelgi vähem...
Võtmesõna on teadlikkus
Paljude praktikate (jooga, tai chi, vabastav hingamine jm) suur kasutegur on see, et need muudavad praktiseerijat kehaliselt tundlikumaks, teadlikumaks oma hingamisest, asendist, liikumisest ja mõtlemisest. Ja see on hea algus!
Pean siin väga õigeks Sivananda jooga üht põhimõtet – joogatundi viiakse läbi ilma muusika, abivahendite ja peegliteta, sest kõik see hajutab tähelepanu ja eraldab veelgi rohkem keha ja vaimu. Peegli ees harjutades kaotame kehateadlikkuse, õpitu sööbib mällu rohkem visuaalselt kui tunnetuslikult ja nii on oht, et pingutame üle ja teeme endale liiga. Soovitan oma õpilastel sageli silmad sulgeda, et nad lähtuksid oma enesetundest, mitte sellest, millisena välja paistavad. Ja oma keha saladustesse süüvimine on põnev! W.Townley kirjutab oma jooganeetika raamatus: „Kui tunnetaksime oma keha täielikult, siis poleks meil kunagi igav. Nii lihtne see ongi. Meie sees toimuv on niisama põnev kui välismaailm oma kellade ja viledega, ent selle mõistmine eeldab julgust ja pealehakkamist, sest tüdimus pole ainuke, mis meid peletab. Ilma igasuguse tränita oleksime sunnitud möönma, et kardame oma keha.“
Ja nii kuulemegi keha sosinaid
Kehast rohkem teadlikuks saades muutuvad liigutused sujuvaks ja kehahoid on väärikas. Kui oleme pikalt istuma jäänud, nõuab keha sirutamist, kui istume kõveras, hakkame automaatselt sügavamalt hingama. Me sööme, kui on nälg ja joome janust, mitte harjumusest. Keha ütleb, milline on hetkel kõige toitvam ja kasulikum roog. Ei mingeid eridieete! Me muutume rahulikuks ja lõdvestunuks, kogu elutempo aeglustub. Kuigi aeglustame käiku, jõuame ära teha palju rohkem kui enne. Keha teadvustamine toob meid praegusesse hetke – nii muutub elu iga hetk meile kättesaadavaks ja nauditavaks.
Oma keha tundma õppides suudame laiendada piire väljaspoole mugavustsooni. Ebamugavad joogaasendid, mida enne vältisime, muutuvad ühtäkki nauditavaks. Pinge ja rahutuse alt leiame sisemise rahu, oma tõelise keskme.
Kui vähendame kroonilist pinget lihastes, siis saavad vanad, peidetud tunded pinnale tõusta. Nii saame ennast hoopis paremini tundma, meie suhted muutuvad sügavamaks, sest suhtume iseendasse ja teistesse palju tundlikumalt. Keha ei pea enam appi karjuma, sest nüüd kuuleme ta sosinaid.
Olemise õndsus igasse päeva
Võta endale iga päev kasvõi 5-10 minutit aega, et viia tähelepanu kehasse ja panna tähele, mida keha sulle räägib. Vaata enda sisse, mitte peeglisse! Mida sügavam on koostöö kehaga, seda kergemaks, paindlikumaks (ja ka saledamaks!) muutub keha. Tundlik ja koostöövalmis keha rakendab tööle su enda loomulikud ressursid, sisemise tervendaja. Sisetundest saab loomulik juht ja nõuandja. Keha ja meel toimivad üksmeeles ja sind valdab ananda ehk olemise õndsus.
On terve hulk lihtsaid kehateadlikkust suurendavaid harjutusi, mida saame teha muude igapäevategevuste käigus. Mõne aja pärast saab sest tore ja mis peaasi, õnnelikuks tegev ja väge andev harjumus.
• Tunneta kehaasendit. Kas mõni koht on pinges? Tunned end ebamugavalt? Lase pinge vabaks ja tunneta nüüd mõnusat lõdvestust.
• Tunneta keha seestpoolt. Tunned sa kogu keha täitvat energiat?
• Pööra trepist käies tähelepanu igale astmele, igale sammule, pane tähele oma hingetõmbeid.
• Harjuta teadlikkust poes kassajärjekorras seistes või valgusfoori rohelist tuld oodates. Koge ja tunne ootamise tunnet. Ole teadvel oma kehaliigutustest ja mõtetest, samuti ka kärsitusest ja tüdimusest.
• Kui teed trenni, siis ära tegele samal ajal teleka vaatamise, muusika kuulamise või lobisemisega. Ole täielikult kohal – jälgi hingamist, tunneta igat liigutust!
• Ole eriti tähelepanelik ja ärgas siis, kui kiirustad. Jälgi, mis su kehas ja meeles sel ajal toimub, kuidas kiirustamine su tasakaalu mõjutab.
• Harju jälgima oma emotsionaalset seisundit. Harjuta endalt küsima: „Mis mu sees praegu toimub?“
• Kui keskendumine hakkab hajuma, tee mõni sügav hingetõmme – see annab pidepunkti.
• Tee päeva jooksul oma tegemistesse regulaarselt pause, et vaikselt keskenduda ja saada teadlikuks kõigest, mis su sees ja ümber toimub.
Allikas: ajakiri Tervis Pluss, juuni 2012
