Ja tõe poolest, seda ma tegingi – võtsin kaalust alla. Kuid hind, mis selle eest maksin oli kõrgem, kui oleksin osanud arvata. Maksin selle eest oma heaolu, sotsiaalsuse, enesekindluse ning vaimse ja füüsilise tervisega.

Kehatüübilt ei ole ma kunagi olnud kõhn või sihvakas naisterahvas. Pigem iseloomustab mind see n-ö “suure kondi” printsiip. Eks aastaid tagasi, kui kõik alguse sai, oli mul ka päris mitu pehmet kilo, kuid see inimene, keda peeglist nägin, oli minu jaoks niivõrd kole ja ebameeldiv, et lausa nutt tuli peale. Justkui defineeriks kehakaal inimese iseloomu, põhimõtteid, arukust ning seda, milline ta on isikuna. Määravaks sai hetk, kui purunes minu tolleaegne suhe ning milles süüdlaseks pidasin oma välist ilu ja paksust. Täna tagasi vaadates mõistan, kui rumal ma võisin olla ning loomulikult ei olnud see põhjuseks, aga täpselt sellisena ma end nägin...

Edasi loe juba artiklist.