Kuidas alustada mediteerimisega? Mediteerimise ABC


Kuidas alustada mediteerimisega? Mediteerimise ABC
Foto: Pixabay

Mediteerimine on tänapäeval väga popp harrastus, millega tunduvad tegelevat kõik… peale sinu? Millest alustada, kui sa ei ole elus kunagi mediteerinud, aga tahaksid katsetada? Tervis Pluss uuris välja.

Kui stress kasvab üle pea ning igapäevaelu virvarris on üha raskem rahulikuks jääda, võib mediteerimine tõesti teha imet. “See on nagu enesearengu rahvaülikool, kõigile kättesaadav tasuta rõõm,” ütleb psühholoog ja ajurveda praktik Mirjam Hakkaja.
Inimesed, kes ei ole mediteerimisega kokku puutunud, arvavad tihtipeale, et see on mingi eriline oskus, mis on kättesaadav vaid väga spirituaalsetele inimestele. “See ei ole nii. Meditatsioon on kõige loomulikum ja parem puhkus kehale ning meelele,” räägib Mirjam, kes ise mediteerib iga päev. “Meditatsiooni all mõtlen ma liikumatut istumist mugavas puhkeasendis, selg toestatud, silmad kinni, vaikuses, ilma eesmärgita. See on lihtsalt enesevaatlemine ja jõukohane igaühele. Küllap teevad paljud seda ka ebateadlikult, nimetamata sellist tegevust mediteerimiseks.”

Kundalini jooga õpetaja Hille Kalmus sõnab, et mediteerimine on hingamise korrastamine, kohale tulek, hetkes olemine ja oma sisemusega kontakti võtmine. “Mediteerides sa tunnetad, kes sa ei ole, ja hakkad selle kaudu asju nagu kõrvalseisjana vaatama,” selgitab ta. “Meil on kogu aeg väga kiire ja kui pidurit ei tõmba, kaotad end selles virvarris ära — elad teiste kaudu, võtad teiste emotsioone ligi. Näiteks laseb keegi liikluses signaali või näitab rusikat ning sina tunned ennast seetõttu terve päeva halvasti. Kuigi ei peaks, sest ju oli rusikanäitajal hoopis endal midagi halvasti.”
Igaüks võib leida endale sobiva viisi mediteerimiseks. Mõne jaoks on mediteerimine näiteks laulmine, samuti saab mediteerida metsas kõndides. “Kui lähed metsa jalutama ja samal ajal töömõtteid mõtled, siis see ei ole mediteerimine. Aga kui lähed nii, et telefoni kaasa ei võta, jälgid teadlikult oma astumise rütmi, hingamist, mõtled sellele, millega sa tegeled, siis see on meditatsioon,” ütleb Hille.

Kuidas alustada?

Loe veel

Seotud lood:

Algatuseks võib uurida raamatutarkust (meditatsiooniõpikuid on müügil mitu), kuid ehk kõige lihtsam on liituda mõne jooga- või meditatsioonigrupiga. Aga alustada võib ka täiesti ise, kodus. Peaasi on lihtsalt asjaga peale hakata — leida ja võtta segamatu aeg iseenda jaoks.
Parimaks meditatsiooniasendiks peetakse rätsepaistet, sest nii on hea selga sirgena hoida. Kõveras kössitades ei tule mediteerimine välja, sest siis on selgroo energiakanalid blokeeritud. “Mediteerida võib ka selili lamades, peopesad ülespoole, või istudes seina ääres, selg vastu seina,” selgitab Hille.

Mediteerimise koht on hästi oluline. Kõige tähtsam on, et oleks mõnus — ei tohi olla liiga külm, palav ega muud moodi ebamugav. Mugavus on tähtis kriteerium sellepärast, et kui meil on ebamugav, hakkame kohe sellele mõtlema. Põrandal mediteerides võiks istuda matil või lambanahal. Istumisalus ei peaks olema ka üleliia pehme, sest ka siis on raske selga sirgena hoida.
Hea oleks süüdata mõni küünal või panna põlema meeldiva lõhnaga viiruk. Valgustus võiks olla pigem hämaravõitu. Muusikaga on nii ja naa — mõnele sobib paremini mediteerimine täielikus vaikuses, teine jälle suudab pigem keskenduda muusikaga.
Kindlasti tuleks välja lülitada välised segajad. Kui sul on lapsed, siis leia mediteerimiseks aeg, kui neid pole kodus või nad magavad. Muidugi tasub mediteerimise ajaks telefon välja lülitada või hääletu režiimi peale seada.

Jälgi hingamist

Kui oled mugavalt istet võtnud, pane silmad kinni ja hakka hingama. Kõigepealt lihtsalt jälgi oma hingamist — tõenäoliselt märkad, et hingad üsna pinnapealselt ja kiiresti.
“Proovi hingata nagu beebi — läbi kõhu. Tunneta, kuidas õhk jõuab kõhtu välja ning kõht läheb punni. Juba see mõjub rahustavalt,” sõnab Hille. Hinga nii sisse kui ka välja läbi nina ning jälgi, et sisse- ja väljahingamine kestaksid sama kaua, nt loe alguses kolme või viieni.
“Oluline on, et sul oleks hingates mugav,” selgitab Hille. “Mitte nii, et õhk saab otsa, pead seda ahmima või hinge kinni hoidma. Hinga järjest, vahet ei ole vaja pidada. Alguses võib ka selline hingamine olla üsna keeruline, kuid see oskus tuleb tavaliselt kiiresti.”
Kuidas saada lahti tuhandest peas tormavast mõttest? “Kui tulebki mõni kõrvaline mõte, näiteks hakkad mõtlema õhtusöögi peale, siis lase see peast läbi liikuda, kuid ära mine sellega kaasa, ära hakka seda peas edasi ketrama. Midagi ei juhtu, kui mõtled seda mõtet edasi kümne minuti pärast,” ütleb Hille. “Mediteerides peaksid su mõtted olema üksnes hingamise juures.
Kui kaua mediteerida? Hille soovitab alustada pigem lühemalt, sest kui hakkad kohe pihta 20minutise mediteerimisega, siis suure tõenäosusega jääb see esimeseks ja viimaseks korraks. “Istu alguses kolm minutit. Isegi see aeg tundub mitte midagi tehes kohutavalt pikk. Hiljem pikenda aega järk-järgult,” õpetab ta. Hille ise mediteerib alati vähemalt 11 minutit.
Mediteerimise aega oleks hea mõõta stopperiga, sest kui sa kogu aeg kella vaatad, ei tule mediteerimisest midagi välja. Stopper mõõdab aega ning ise saad rahulikult hingata ja mediteerida.

Mediteeri iga päev

Mediteerimine mõjub ainult siis, kui teha seda järjepidevalt. Aja jooksul muutub see vajaduseks ning kui mõni päev jääbki vahele, võid tunda, et midagi on nagu puudu. Kindlasti pole mediteerimine selline asi, mida teha n-ö projekti korras või uusaastalubadusena stiilis “sel aastal hakkan mediteerima”.
Oluline on ka aeg, millal mediteerida. Kõige paremaks peetakse päikesetõusuaega, aga meie kliimas on seda raske jälgida. Hille soovitab mediteerimise tuua päevatoimetuste ette ehk et kui muidu ärkad kell 7, siis hakka tõusma tund aega varem. “Hommikul on pea kõige tühjem ja nõnda on lihtsam mediteerida,” ütleb ta. “Kui aga hommikul vara tõusmine on ebamugav, siis võib vabalt mediteerida ka õhtul. Oluline on, et mediteerimise aeg oleks iga päev enam-vähem sama.”
Milline mõju on mediteerimisel? Nelja lapse ema Mirjam on tagasisidet saanud oma lastelt, kes imestavad, kuidas küll on nende ema nii normaalne ega lähe üldse närvi. “Kohalolu, armastuse tunne ja mõtteselgus on see, mida meditatsioon mulle andnud on,” ütleb Mirjam.
Hille lisab, et kindlasti muudab mediteerimine mõtlemise avatumaks ja tolerantsemaks — sind ei ärrita enam asjad, mis tegelikult sinusse ei puutu.