2. Luban, et võtan aega iseendale iseendaga olemiseks. Vaikuses või muusikas, aga üksi. Mõtlen, olen, laisklen või teen midagi, aga üksi ja ise.

3. Luban iseendale, et puhkan, kui tuleb tunne, et olen väsinud. Ka töö juures. Teistele hoiatuseks — see tunne tuleb peale pärast lõunat, kui tekib vajadus kõvema kohvi järele.

4. Luban, et kui mind ei huvita, siis mind ei huvita. Mind ei huvita, mida teised minust arvavad, sest keda huvitab? Ma luban endale seltskonnas naerda, kui mul on naljakas ja ausalt tunnistada, kui ma ei saanud naljast aru.

5. Luban, et minu sõnavaras saab kõlava hääle “EI!” asjadele ja inimestele, kes pole mulle õiged ega kuidagimoodi edasiviivad. Isegi kui tegu on toreda inimesega. “JAH!” neile, kes toetavad ja on päriselt minu jaoks olemas.

6. Luban olla oma inimeste jaoks ka ise olemas. Olen telefonikõne kaugusel, helista vaid. Kui ma vastu ei võta, siis helistan tagasi. Millalgi, kunagi, aga ükskord ikka. Kui vaja, tulen keeran kruvi kinni või olen sinu juttude jaoks üks suur kõrv.

7. Luban olla olemas oma loomade jaoks, kuulata seda, mida nad mulle räägivad, sest nad räägivad kogu aeg, mina olen vahel ainult kurt ja ükskõikne.

8. Luban 2. juuniks saada pruuniks. Kui ei saa, siis sama head kuupäevad on ka 2. juuli ja 2. august. Pruun nahk ja valged riided säravad kaugele ja nii on ilus olla.

9. Luban olla uudishimulik, sest põnev on ju! Hoian silmad ja südame lahti, luban endasse uut, ka liigutavaid kogemusi. Sest nagu Mikk Sarv on öelnud: keha tahab vaimustuda ja vaim kehastuda.

10. Luban loota ja armastada, ka pettuda ja vihata. Luban rõõmu ja kurbust, ilu ja koledust. Ükski tunne pole keelatud ja ma ei lähe psühholoogi juurde selle mõttega, kuidas kõigest üldiselt negatiivseks nimetatust vabaneda, sest need ongi minu elu komad, punktid, semikoolonid ja hüüumärgid.

11. Luban unistada, eesmärke seada ja nende täitumiseks tegutseda. Luban, et “ju siis ei pidanud nii minema” kaob minu käibetõdede hulgast igaveseks, seeasemel mõtlen parem, mis mul tegemata jäi, et unistus teoks ei saanud.

12. Luban, et minu unistused ja lendu lastud soovid on kindlas kõneviisis ja konkreetsed — “Ma tahaks, et mul oleks …” asemel “Mul on …”. 2. juuniks.

13. Luban, et söön külmkapi enne tühjaks, kui uuesti poodi lähen. Luban fantaasia oma kööki ja asjad, mis retsepti sisse “ei käi”, leiavad sinna tee, sest tegelikult ei ole vaja ju nii tihti poes käia.

14. Luban jätkata elu ja ümbruse korrastamisega, lasen vanal minna, sordin, viin taaskasutusse, mida ma ei vaja, ka raamatud, mis nõukaajast kodus tolmu koguvad. Tühjuses on ruumi uutele mõtetele.

15. Luban oma järgmise sünnipäeva võtta pidulikult vastu suure looduse keskel. Luban sünnipäevalauluks mängida trummi ja tänada oma esivanemaid selle eest, et nad minu tulemisse ühiselt niiväga uskusid.

Head uut aastat!