Tavaliselt tuntakse süütunnet peale millegi juhtumist. Inimesed, kes tunnevad aga pidevalt süütunnet niisama, ennetavad alateadlikult olukordi, mis tekitaksid neile suuremat süütunnet. Teisisõnu väldivad nad pahategusid.

Uuringu andmeil proovivad suuremat süütunnet vältivad inimesed ennetada olukordi, kus nad tunneksid veel suuremat süütunnet. Kokkuvõttes tunnevad nad olukordade üle suuremat vastutust ja proovivad iga hinna eest vältida valesid samme.

Kes on usaldusväärne?

Uuringutiim tegi kokku kuus katset. Mängiti majanduslikke mänge ja hinnati erinevaid ankeete, mille põhjal selgitati, kas inimesed jätsid endast usaldusväärse mulje.

Majandusmängude põhjal avastati, et suurema süütundega inimesed teenisid mängus teistele rohkem raha. Nad tundsid suuremat kohusetunnet, tegid töö korralikult ära ja proovisid mitte valmistada pettumust. Avastati, et see on parem omadus kui avatus, kergesti nõustumine, pealehakkamine või kohusetundlikkus. Firmajuhid, pange see kõrva taha!

Lisaks selgus uuringust, et inimeste suhtumist saab palju mõjutada. Need, kellele anti enne ülesande täitmist lugemiseks materjal, milles seisid firma väärtused ja teineteise austamine, olid ülesande täitmisel hoolikamad, kui need, kes lugesid enne ülesannet selle kohta, kui oluline on seista ainult enda eest.

Allikas: medicalnewstoday.com