Mis on MIGREEN ja kuidas sellega võidelda?

Raamatutes ja filmides heidavad tavaliselt migreeniga voodisse ikka ilusad ja natuke närvilised naised. Ka päriselus kipub see vastik peavaluvorm rohkem naisi kimbutama, kuid ei jäta puutumata ka mehi.

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum on migreeniga võidelnud suurema osa oma elust. “Kui peavalu tuleb, ei lähe see ju kohe üle, vaid kestab mitu päeva,” nimetab Sven üht tõve vastikumat omadust. Migreen võib kesta 7–42 tundi, millele võib järgneda veel paar päeva tavalist pingepeavalu.

“Kui migreenihoog tuleb, muutun täiesti tegutsemisvõimetuks,” ütleb Sten. “Sellega käib sageli kaasas iiveldus, ülitundlikkus valguse, helide ja lõhnade suhtes. Kõikvõimalikud ekraanid (telefon, teler, arvuti jne) on vastunäidustatud. Põhimõtteliselt ei ole kuni hoo taandumiseni võimalik suurt midagi muud teha kui püüda võimalikult rahulikult olla,” kirjeldab ta.

Mingil määral on Sten õppinud ka migreenihooge vältima. Teda on aidanud teadlik lõdvestumine pärast eriti pingelist sündmust või perioodi, kuid siiski mitte alati. Loomulikult on olemas ka ravimeid, millega õigel ajal jaole saades on võimalik migreenihoogu kas leevendada või suisa ära hoida. “Aga kui migreenihoog saab alguse uneajal, nagu mul sageli, siis see kahjuks ei õnnestu,” tõdeb Sten. Öeldakse, et ka mõned toiduained, näiteks šokolaad ja vein, võivad migreenihooge põhjustada, kuid Sten pole seda seost omal nahal kogenud.

Imemassaaž laulupeomaratonil

Ülemöödunud talvel, kui “Puudutuse” laulu- ja tantsupeo ettevalmistused täie hooga käisid, tabaski Steni tugev peavalumaraton. Migreenihood kimbutasid ülepäeviti ning tuttava soovitusel pöördus Sten massöör Jüri Mälgu poole. Tulemused olidki üllatavalt head. “See ei ole päris tavaline massaaž – pigem nagu koostöö. Ta ei tegele sümptomitega, vaid püüab leida valu põhjusi ja nendega tegeleda,” sõnab Sten. “Erakordselt hästi mõjus näiteks käte hoidmine probleemsetel kohtadel. See on nagu mingi energiavahetus – esmane külmatunne ja tõrjuv reaktsioon asendub ajapikku selgelt tajutava soojusega. See lõdvestab ning pinged hakkavad ise taanduma,” kirjeldab Sten.

Massaažis käis Sten kokku 10 korda. “Ravi tulemusel suutsin pingeliste situatsioonidega paremini toime tulla, ilmselt oli kogu organismi vastupanuvõime suurenenud ning nii jõudsin kevadsuvise laulu- ja tantsupeo maratoni peaaegu ilma peavaludeta lõpuni joosta,” ütleb Sten.

Mees rõhutab, et massaažiseansside mõju avaldub siiski ajapikku. “Loomulikult oli kohe pärast igat seanssi enesetunne tuntavalt lõõgastunud, kuid peavalud hakkasid taanduma aja möödudes,” ütleb ta. Veidi tegi Sten kodus massööri juhendamisel ka pingeid leevendavaid harjutusi.

Valu põhjus pole seal, kust valutab
Jüri Mälk, massöör

Olen alustanud Hiina meditsiinist, kuid kaine mõistusega lääne inimesele pole väga mõtet energiatest rääkida. Pigem ütlen, et kus on veri, seal on ka elu. Sisuliselt tähendabki see veri sama mis hiinlastel energia. Üks olulisemaid asju, millest diagnostikas lähtun, on temperatuur, mis seondubki vere liikumisega. Näiteks peavalude korral kiirgab üks peapool katsudes sooja, teine aga külma. See tähendab, et ühele poole veri lihtsalt ei jõua. Enamasti ei ole valu põhjus päris seal, kus valu tunda annab. Valu põhjustavad pinges lihased ja massaaži käigus õpib ka patsient aru saama, kust täpselt valu alguse saab. Aastatepikkuse kogemusega tunneb katsudes ära, kus patsiendil pinged on. Massaaži tasub igal juhul proovida, sest alati on võimalus, et see aitab. Vahel, kui inimesel on väga valus, peab ainult vaatama, et liiga kõvasti ei mudi, vaid alustad tasakesi.

Migreen trenniga kontrolli alla
Rainer Lepik, füsioterapeut

Migreeniga inimesi, olgu see siis kas põhi- või kaasuv diagnoos, suunatakse üsna tihti ka füsioterapeudi vastuvõtule, kuna regulaarsel füüsilisel aktiivsusel on migreenihoogude kontrolli all hoidmisel küllaltki arvestatav roll. Patsiendiga koostöös leitakse just talle sobivad harjutused ja spordiharrastused. Näiteks sobivad migreeniga võitlemiseks kepikõnd, kergem sörkjooks, ujumine, tantsimine ja jalgrattasõit. Vaadatakse üle ka söömisharjumused, kuna on leitud, et migreenihooge kutsuvad vahel esile ka teatud toiduained. Omal kohal on ka käsimassaaž, passiivsed venitusvõtted ja kinesioteipimine, et stimuleerida naharetseptoreid ning tekitada kudede vahele rohkem ruumi lümfivedeliku parema voolu tagamiseks. On olnud juhuseid, kus kaela- ja õlavöötme pingete alanemisega on migreenihood vähenenud või sootuks kadunud.

Kas teadsid, et:

• Migreen on üks tavalisemaid peavalutüüpe, mille põhiline sümptom on pulseeriv, tihti ühepoolne episoodiline peavalu ja millega sageli kaasneb iiveldustunne.
• Migreenihood on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele ärritustele. Sageli võivad selle esile kustuda stress või stressi leevenemine (näites nädalalõpumigreenid), söömatus, magamatus, aga ka ilmamuutus, valgus, lõhnad, sigaretisuits, alkohol ja mõned toiduained, nagu juust, pähklid, maks, kofeiini sisaldavad joogid, suitsutatud ja marineeritud kala ja liha.
• Peavalu põhjustab peapiirkonna arterite laienemine ja valu vahendavate kehaomaste ühendite hulga suurenemine veresoonte ümbruses.
• Migreen on sageli pärilik ja levib pigem naisliini pidi. Eestis kannatab migreeni all ligi 10% elanikkonnast.
• Migreeni lähenemist on võimalik ära tunda. Sageli võib umbes 24 tundi enne migreenihoo tulekut esineda närvilisust, meeleolulangust või eufooriat. Sageli teravneb häälte ja lõhnade tajumine, suureneb magusaisu ja sageneb haigutamine.
• Migreeniga võivad kaasneda ka kõne- või nägemishäired. Nägemishäirete ehk auraga migreenid kestavad tavaliselt lühemat aega, 6–8 tundi.
• Migreenihoo ajal ei talu inimene isegi tavapärast füüsilist tegevust (juba trepist ülesminek või rahulik jalutuskäik süvendavad peavalu). Inimene võib peavalu ajal muutuda voodihaigeks.
• Veebilehelt peavalu.ee leiad rohkelt lugemist migreeni kohta, testid, mis aitavad aru saada, kas sind vaevab just migreen, ja ka harjutusi, mis peavalu leevendavad.

Allikad: inimene.ee ja peavalu.ee.

Allikas: TP 04/2015.