Mida teha, kui iga väikse asja peale on tilk püksis?

 (3)
Mida teha, kui iga väikse asja peale on tilk püksis?
Foto: Shutterstock

On delikaatseid asju, millest ei taha iitsatada kellelegi. Pissihäda iga natukese aja tagant. Kõht kinni. Köhides või aevastades tilgad püksis… Häiritud voodielu… Piinlikud teemad kõik, kuid kaua teeselda või muret varjata pole võimalik.

Ka kõige väiksematena näivaid ja piinlikkust tekitavaid muresid tasub oma arstiga jagada, sest lahendus on enamasti olemas ja muudab elu palju paremaks.
“Sageli ruineerivad piinlikuna tunduvad vaevused naisi pikka aega ja nad tunnevad end väga halvasti,” teab naistearst ja Fertilitase kliiniku juht Ivo Saarma. Mured vaagnapõhja piirkonnas on tema sõnul küllalt sagedased. Iseenesest need ei möödu, kuid probleemidele leidub enamasti lahendus.
Me räägime dr Saarmaga vaagnapõhja terviklikkuse häirest. “Vaagnapõhjaorganite hulka kuuluvad tupp, emakas, kusiti, pärasool,” selgitab arst. “Nii vaagnapõhjalihased kui ka sidekude osalevad nende organite talitluse tagamisel.”

Gravitatsioon, mis allapoole kisub

Normaalselt kinnituvad väikese vaagna organid sidemete ehk ligamentide abil vaagna seinale ja vaagnapõhjalihased aitavad toestust tugevdada veelgi. Kui sidemed või lihased nõrgenevad või nende terviklikkus on häiritud, tekib organite allavajumise oht. Tavaliselt algab see tupeseinte allavajumisega, mille süvenemisel langevad oma loomulikust asupaigast allapoole ka muud kõhuõõnes või väikeses vaagnas paiknevad organid.
Noorematel naistel, näiteks raskete sünnituste järel, võib häiritud olla küll vaagnapõhjalihaste terviklikkus, kuid organite allavajet kaasneb sellega harva. Vanemas eas, pärast menopausi, tuleb aga allavajet ette küllalt sageli. “Julgen arvata, et ühel või teisel viisil on pärast menopausi neljandikul naistest see probleem olemas,” ütleb dr Saarma.
Olenevalt sellest, millist organit allavaje enam haarab, erinevad ka naiste vaevused. “Kui rohkem on haaratud tupe eesmine sein ja põis, domineerivad urineerimisprobleemid,” selgitab dr Saarma. “Kui alla vajub tagumine tupesein, siis esineb sageli pärasoolega seotud probleeme, muu hulgas kõhukinnisust. Emaka allavajega kaasnevad aga raskustunne ja alakõhuvalud.”

Seotud lood:

Mure märgid

Loe veel

Mure süveneb järk-järgult, enamasti ei juhtu see üleöö. “Kõige sagedasem probleem on liiga sage urineerimine, vähenenud põiemaht,” nendib naistearst. “Tihti on ka raske pissimist alustada või ei suudeta põit täielikult tühjendada, jääkuriin ei ole aga normaalne, sellega kaasneb ka suurem põletikurisk.”
Väga paljudele teeb muret uriinipidamatus. Dr Saarma lisab, et uriinipidamatusel võib olla mitmeid põhjusi, tähtis on need välja selgitada. “Näiteks räägitakse närvilisest põiest: paljud naised teavad seda tunnet, kuidas erutudes või vihastades ajab kiirelt pissile. Allavajega seotud põiepidamatus ilmneb aga füüsilisel pingutusel, jooksmisel, köhimisel. Igasuguse punnitamisega võib aluspesu märjaks minna. Osa naisi kannab seetõttu kogu aeg pesukaitsmeid.”
Allavajele võib viidata ka öine pissimine, ent sel juhul tuleb välja lülitada teised võimalikud haigused — et ei oleks algavat südamepuudulikkust, hiilivalt alanud teist tüüpi diabeeti vm.
Raskem allavaje annab endast teada raskus- ja ebamugavustundega, selgitab dr Saarma. “Kuni alakõhuvaludeni välja. Võib esineda ka seljavalu.” Allavaje tõttu on naine vastuvõtlikum põletikele, sest olukorras, kus kudede terviklikkus on häiritud, on infektsiooni levimise risk hulga suurem. Sageli on naised siis hädas ebameeldivate voolustega.
“Sellest küll palju ei räägita, kuid küllalt sageli on häiritud ka seksuaalelu,” nendib Ivo Saarma. “Kudede lõtvuse tõttu langeb suguelu kvaliteet, suguelu võib olla ka valulik.” See kõik frustreerib naist päris põhjalikult.

Miks see juhtub?
Põhjusi, miks allavaje tekib, on mitmeid. “Praegu ollakse seisukohal, et rolli mängib pärilik soodumus — osa naisi on sellist laadi hädadele vastuvõtlikumad, sest nende sidekude on nõrgem,” selgitab Ivo Saarma. Ent on terve hulk riskitegureid, mis elu jooksul kaasa aitavad: laste suur sünnikaal (raske sünnituse järel võib allavaje tekkida mõnikord ka noorel naisel), palju sünnitusi, operatsioonid vaagnapõhja piirkonnas, kõhusisese rõhu tõus (nt kasvajast tingitud). Ka menopaus aitab organite allavajele kaasa, kuna muutub hormoonainevahetus, teatud suguhormoonid aitavad toonust hoida. Soodumuse organite vajeks loovad ka teatud sidekoehaigused. “Ja muidugi raske füüsiline töö, mida tehes peab naine kogu aeg punnitama,” lõpetab dr Saarma põhjuste loetelu. Muide, sport nende hulka ei kuulu, pigem vastupidi.

Roosinupuharjutused ja ravi

Arsti vastuvõtul tehakse kindlaks, mis täpselt vaevusi põhjustab, vajadusel määratakse lisauuringud, et diagnoos oleks täpne. “Noortel naistel on harjutustega võimalik vaagnapõhjalihaseid tugevdada. Selleks on omaette metoodika,” ütleb dr Saarma. Tema praktika näitab, et vanemas eas tähendab ravi eelkõige operatsiooni.
Viimastel aastatel on ka operatsioonid muutunud. Naistearst selgitab, et tänapäeval püütakse taastada sidekude ja lihaste terviklikkust ning rõhk ei ole enam väljaveninud osa eemaldamisel nagu varem. “Kui see õnnestub, siis üldjuhul on tulemus hea.” Rasketel juhtudel võetakse appi tehismaterjalid — võrgud, mis meenutavad sidekude.
Kui kunstmaterjalid kasutusele võeti, oldi nendest suures vaimustuses, praeguseks on rahulolu siiski veidi kahanenud. “Algul arvati, et nende paigaldamisega probleeme pole ja organism võtab kõik omaks. Nüüdseks teame, et need ei sobi kõigile,” selgitab Ivo Saarma.
Ravitaktika valik oleneb mitmest asjaolust: kui ulatuslik ja mis tüüpi on allavaje, rolli mängib ka naise vanus, töö- ja elulaad. Meetodeid ja ka tehismaterjale on Eestis kasutusel mitmeid.
Ehkki kirurgilise operatsiooniga kaasnevad alati omad ohud, on selle risk võrreldes näiteks kõhuõõnelõikustega väike ja paranemine kiire. Pärast operatsiooni tuleb hoiduda teatud liiki füüsilisest koormusest ning arvestada, et voodielu lükkub nädalateks edasi.
Kas pärast korrigeerivat operatsiooni saab veel sünnitada? Saab küll. Üldjuhul ei pea ka keisrilõiget tegema, kuid peab arvestama, et korrigeerivat operatsiooni tuleb siis hiljem võib-olla korrata. “Oma arstiga tasub nõu pidada ja kindlasti leiab ta sobiva lahenduse,” on dr Saarma kindel.
Alati on lihtsam aidata siis, kui tegu ei ole veel kaugele arenenud hädaga — kui anatoomia pole täielikult moondunud ning organismi loomulikud koed, sidekirmed, veel taastatavad.
Kas seksuaalelu muutub pärast korrigeerivat operatsiooni paremaks? “Ei saa üheselt öelda, et kvaliteet alati muutub,” nendib Ivo Saarma. “Aga seda võin küll kinnitada, et kui naised kehitavad selle koha pealt sageli õlgu, võivad hoopis mehed olla need, kes meile lilli toovad.”
Kogenud naistearst manitseb aga ettevaatusele neid, kes tulevad vastuvõtule sooviga korrigeerida suguelundeid kosmeetiliselt, ilma et oleks mingeid erilisi vaevusi. “Olen arvamusel, et arst peab sekkuma siis, kui on probleem. Kui probleemi pole, võib meie töö tulemus olla kaheldav,” on Ivo Saarma veendunud.

Vaagnapõhjalihaseid saab harjutustega treenida

1. Vaagnapõhjalihaste treening on tähtis igas vanuses naistele, et vältida ja ravida naissuguelundite allavajumist. Kindlasti ei tohiks naised unustada treenida vaagnapõhjalihaseid sünnituse järel. Samad harjutused aitavad ennetada uriinipidamatust. Lisaks kõigele võib see parandada ka seksuaalelu. Algstaadiumis allavaje korral soovitatakse vähendada ülekaalu, loobuda suitsetamisest ja ravida välja igasugused hädad, millega kaasneb köha.

2. Harjutusi võib teha mis tahes vanuses, kus tahes ja millal tahes.

3. Alustuseks tuleb üles leida oma vaagnapõhjalihased ja õppida neid kokku tõmbama. Proovi WCs olles katkestada uriinivoolu urineerimise ajal. Seda tehes tunned ühel ajal päraku ja kusiti kokkutõmmet ning siis ülestõstet kõhu sisse. Harjutust võid korrata 2–3 korda. Kui see õnnestub, siis ongi põhiline liigutus selge.

4. Pinguta neidsamu lihaseid selililamangus, põlved kõverdatud ja jalad pisut harkis. Pingutamise ajal loe viieni. Kokkutõmbe järel lõdvesta aeglaselt lihased. Tee kokkutõmmet-lõdvestamist 10–15 korda.

5. Harjutusi tehes pane tähele:
• pinguta üksnes oma vaagnapõhjalihaseid, tuharara, reie- ega kõhulihaseid ei tohi kaasa pingutada,
• ära hoia hinge kinni, vaid jätka rahuliku hingamisega,
• lõdvestudes ei tohiks pressida allapoole,
• kui tunnetad lihaseid selililamangus, tee harjutusi ka istudes.

6. Istu kõva põhjaga toolile, et tunneksid end mugavalt ja tasakaalus, sea jalad võimalikult harki. Käed põlvedel, pea kergelt kallutatud. Lõdvesta täielikult kõhu- ja tuharalihased. Pinguta nüüd aeglaselt vaagnapõhjalihaseid. Hoia neid lihaseid maksimaalse pinge all 4–5 sekundit. Lõdvestu aeglaselt. Korda harjutustetsüklit 10 korda järjest mitu korda päevas.

7. Treeni lamades, istudes, seistes, autoga sõites, püsti tõustes, kõndides jne.

8. Treenides suurenda kokkutõmmete kordusi ja pikenda lihaste pingul hoidmise aega.

9. Treeni järjekindlalt, sest alles kolme kuu usina harjutamise tulemusena taastub umbes 80% endisest lihasetoonusest.

10. Raskusi tõstes pinguta alati vaagnapõhjalihaseid.

Allikas: Katrin Kõster, Ida-Tallinna keskhaigla naistenõuandla ämmaemandustöö koordineerija
Vaata lisa www.naistetervis.eu, www.kuivaks.ee, www.tena.ee/corewellness

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare