Mida mõtled, seda saad!



6RS23APR07W03.jpg
6RS23APR07W03.jpgFoto: Rene Suurkaev

Psühholoogilised probleemid tekivad ja säilivad seetõttu, et meil on vildakad veendumused teatud olukordade kohta – sellest arusaamast lähtutakse kognitiiv-käitumisteraapias.

Mõtlemise mõju tunnetele ja käitumisele hakkas uurima kognitiivteraapia rajaja Aaron T. Beck. Töötades depressioonis patsientidega, pani Ameerika psühhiaater tähele, et nende ängi põhjustab negatiivsete mõtete lakkamatu pealetung: pean kõigile meeldima; kui ma pole tipus, olen läbi kukkunud; inimesed on halvad jne. Beck leidis, et moonutatud arusaamade ümberhindamine teeb masendunute enesetunde helgemaks. Mõtteviisi on võimalik muuta. Miks peaks valima tõlgenduse, mis haiget teeb ja samas tegelikkusele ei vasta? Kognitiiv-käitumuslikku teraapiat (KKT) tutvustab kliiniline psühholoog ja kognitiiv-käitumuslik psühhoterapeut Elen Kihl.

Milles seisneb keerulise nimega teraapia tuum?

Mõiste taga on lihtne ja loogiline sisu. Kriitilistes olukordades ebamõistlikud hoiakud aktiveeruvad ja põhjustavad negatiivseid mõtteid. Neist tulenevad emotsionaalsed seisundid, nagu hirm, viha, ärevus, süütunne jm. Emotsionaalsest seisundist oleneb suuresti inimese käitumine. Näiteks kui ma midagi kardan, püüan seda iga hinna eest vältida, selle asemel et järele vaadata, kas asi ikka on nii hirmus.

Kuidas terapeut inimese murega töötab?
Algatuseks uuritakse asja. Leitakse probleemid, mis inimest häirivad, mõtted ja emotsioonid, mis kindlates olukordades tekivad, ning veendumused, mis neid mõtteid “toidavad”. Vaadatakse, mida inimene nendes situatsioonides teeb. Sageli ei lase just käitumine vildakal veendumusel muutuda. Näiteks kurdab noormees, et tunneb end üksildasena, tal pole sõpru. Ta istub peamiselt kodus ja kurvastab, kui üksik ta on. Välja minna ja kellegagi tutvust otsida ta ei julge, kuna kardab end lolliks teha. Nii muutubki ta kodus järjest nukramaks. Sellised mõtete, tunnete ja käitumise nõiaringid otsitakse koos üles ja proovitakse asja parandada.

Loe veel

Kuidas toimub paranemine?
Teraapiaprotsess on uute oskuste õppimine. Terapeut jõuab arutelu käigus koos kliendiga nende nüanssideni, mida oleks tarvis muuta, et end paremini tunda. Seejärel õpetab terapeut tehnikaid, et muutust saavutada.
Uute oskuste õppimine vajab harjutamist. Seda saab inimene teha probleemsetes olukordades. Uus oskus õpitakse teraapiaseansil, harjutatakse kodus. Järgmisel kohtumisel vaadatakse üle, kuidas asi õnnestus ja mis vajaks veel parandamist.
Kes otsib imelisi üleöö paranemisi ja ootab, et “temaga tehtaks midagi”, sellele KKT ei sobi. Kõik seletatakse kliendile lahti, seatakse koos realistlikud eesmärgid ja asutakse tööle. Kui hästi keegi paraneb, oleneb paljus sellest, kui motiveeritud ta on endaga tööd tegema.

Kuidas vabaneda minevikutraumadest?
Hoolimata sellest, et meie uskumused, hoiakud ja käitumismustrid võivad pärineda lapsepõlvest või varasest noorusest, ei saa me olnut muuta. Teraapias küll uuritakse inimese veendumuste ja harjumuste kujunemist, kuid probleemide lahendamisel keskendutakse käesolevatele olukordadele.

Miks peab vahel tegema vastumeelseid asju?

Inimloomusele on omane vältida ebameeldivusi. See on turvalisuse ja ellujäämise mõttes igati vajalik. Ei ole mõistlik hüpata tundmatus kohas pea ees vette või minna kaasa võõra joobes seltskonnaga. Ent sageli juhtub, et inimesed kardavad ja väldivad olukordi, mis ainult tunduvad ohtlikud. Kartmine ja vältimine segavad nende elu.
Näiteks kardab paanikahäirega inimene, et kui tal poes hakkab süda kloppima ja silme ees läheb uduseks, kukub ta kokku ja sureb ära. Loomulikult ei lähe ta säärase hirmuga üksi poodi. Sellisel puhul selgitatakse, kuidas niisugune seisund tekib ja miks oodatud katastroofi – surma – ei saabu. Seansil tehakse kava, kuidas kardetud olukord siiski järele proovida, et veenduda ise nii poekülastuse kui südamekloppimise ohutuses. Jah, tuleb tegutseda, kui tahad hirmust vabaneda!

Milliste vaevuste korral on KKT tõhus?

Seda kasutatakse nii igapäevaelu psühholoogiliste probleemide lahendamisel kui ka psüühikahäirete ravis. Just viimaste puhul on uurimused näidanud selle ravimeetodi head efektiivsust. Kognitiiv-käitumisteraapiat kasutatakse näiteks depressiooni, ärevushäirete, sundhäirete, sõltuvusprobleemide ja söömishäirete ravis. Psüühikahäire korral on oluline koostöö psühhiaatriga. Teraapia metoodikat kasutatakse nii individuaalses, paari- kui ka grupiteraapias. Meetod ja tehnikad on hästi rakendatavad ja tõhusad eelkõige seetõttu, et probleemide ja häirete tekkimisel ning
säilimisel on loogiline seletus. Kui inimene õpitud oskusi harjutama ja kasutama hakkab, näeb ta ise, et muutus toimub ja asi paraneb.

Allikas: Tervis Plussi arhiiv.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare