Madal dopingutase ehk mis juhtub hormoonidega
Meessuguhormoonide tase hakkab langema 30. eluaastates. On mitmeid tegureid, mis seda põhjustavad, näiteks muutused munandite ainevahetuses, kuid hormoonitaseme langus on vanuse kasvades normaalne. “Mingil määral oskame seda protsessi pidurdada ja parimal juhul tõesti ka peatada,” märgib dr Poolamets. “Protsessi pidurdavad ülekaalu langetamine, kaasnevate haiguste ravimine, näiteks maksa ainevahetuse normaliseerimine, suguteede võimalike probleemide ravi, masenduse ja seesmise pinge vähendamine, elustiili korrigeerimine. Ilmselt tulevikus on võtteid teisigi,” selgitab arst.
Samas tõdeb dr Poolamets kurvalt, et küllalt sageli kasutatakse noorena spordisaalis trenni tehes meelevaldsetes kogustes toidulisandeid, suisa dopinguaineid. “Kaugemad tagajärjed võivad olla küllalt ettearvamatud,” hoiatab ta. “Vaid väga harva, näiteks mõne algse hormooniainevahetuse probleemi korral, vajab inimene noorena suures koguses toidulisandeid või, veelgi hullem, dopingut, sealhulgas ka testosterooni.” Arsti meelest on praegu tegu mingi isemoodi kehalise kultusega. “Seda on kõrvalt kummaline vaadata: noored inimesed peaksid ka oma vaimse poolega tegelema, muidu võib vananedes tulla tõsiseid probleeme nii enda emotsionaalsusega kui ka suhetes teiste inimeste ja sotsiaalse keskkonnaga.”
Kõigil meestel ei ole hormoonide esialgne tase sugugi võrdne — on neid, kellel ongi meessuguhormoone rohkem. “Kui kõrgema hormoonitasemega mehel on 30. eluaastate keskel, 40.-50. eluaastates hormoonide hulk vähenenud, võib ta end oma kehas halvasti tunda, kuigi meditsiiniliselt ja numbriliselt on näidud korras. Mees tajub sel juhul, et tema looduslik doping on nõrk — ei jaksa kõike nagu varem,” piltlikustab dr Poolamets. “Erinev “normaalne” hormoonide tase lähtepunktis pole aga ilmselt ei hea ega halb — küsimus on ikka selles, kuidas enda taset realiseerida.”
Tuntuim meeste üleminekuea sümptom on seksuaalse võimekuse vähenemine. Bioloogiliste muutuste tõttu organismis vajab mees sugulise erutuse ja erektsiooni tekkeks uut tüüpi stimulatsiooni — head kontakti, laiemat vaadet suhtele.

Madalale hormoonitasemele võivad viidata:
• väsimus, jõuetus, nõrkus,
• üldise heaolutunde vähenemine,
• füüsilise võimekuse, lihasjõudluse kahanemine,
• libiido (sugukire) vähenemine, hommikuste erektsioonide kadumine,
• rohke higistamine ebaharilikes olukordades,
• elutahte nõrgenemine, tunne, et elu tipp on möödas,
• suurenenud vajadus magada, muud unehäired,
• ärrituvus, närvilisus,
• depressiivsus.

Peamise meessuguhormooni testosterooni vähenemisega võivad kaasneda ka:
• luuhõrenemine,
• mõju mälule, matemaatilisele mõtlemisele,
• vere hemoglobiinitaseme langus,
• kolesterooli ainevahetuse häired,
• toodud on seoseid nii mõnegi üldhaigusega.

Hormoonitaseme langused võivad olla ka ajutised. “Emotsionaalne pinge, näiteks abielulahutus keskeas, mõjutab päris kindlasti hormoone. Stress ja äng tekitavad pingeid kogu organismi toimimises, see mõjutab peenemat hormonaalset taset ja kogu tervist,” ütleb Olev Poolamets. Enamasti on aga ajutised sügavad hormoonitaseme langused seotud pikaajalise vaimse ja füüsilise ülekoormusega, magamatusega, aga ka raskete üldhaigustega — näiteks pärast südamelihaseinfarkti võib hormonaalne foon muutuda. “Elustiili korrigeerides aga osal meestest hormoonitase taastub — kui emotsionaalse poolega on taas kõik korda saanud ja elu uue tasakaalu leidnud,” teab dr Poolamets.

Andropausi tüüpilised nähud
  • töövõime nõrgenemine,
  • unehäired,
  • seksuaalsuse vähenemine,
  • psüühiline ebastabiilsus ja tahtejõuetus,
  • lihasjõu ja -massi kahanemine,
  • kaalu suurenemine rasvkoe arvel,
  • liigesevalud ja -jäikus,
  • naha vananemine.
Meessuguhormoonide taseme langust võivad põhjustada ülepinge, stress, kaua kestev magamatus, tõsine üldhaigus, kiire kehakaalu muutus.

Kehakaal mõjutab hormoone
Tänapäeval on teada, et suur ülekaal ja väga vähene füüsiline koormus langetavad testosteroonitaset. Oluline on tervislik kehakaal, normis veresuhkur ja kolesteroolitase, sest heast üldtervisest on otseses sõltuvuses ka kõik ülejäänu. “Vähene liikumine ja ülekaal mõjutavad ühest küljest veresuhkrut ja vererõhku, ent langetavad ka testosteroonitaset. Vähenenud testosteroonihulk tekitab aga jõuetus- ja väsimustunnet. Ring sulgubki: väsinu ja jõetuna puudub soov ja jaks — nn seesmine doping — füüsiliselt aktiivne olla. Hoolimata sellest, et leidub väga elujõulisi ülekaalulisi mehi, tasub nõiaringist välja murda, sest kehakaalu langus võimaldab nii vererõhku kui ka testosteroonitaset mitte ainult stabiliseerida, vaid ka normaliseerida,” kinnitab dr Poolamets. Ta hoiatab siiski äärmuste eest: “On teada, et ülepiiriliste sportlike koormuste korral hormoonitase langeb, koormust, puhkust ja toitumist reguleerides aga normaliseerub taas.”
Testosteroonitaseme kohta annab teavet vereproov. Kuigi hormoonasendusraviga saab vajaka jäävaid hormoone organismile tagasi anda, ei pruugi see dr Poolametsa sõnul olla alati parim lahendus. “Esmavalik on alati elustiili korrektsioon, hoopis rohkem kasu ja uut jõudu võib ammutada oma probleemidele lahenduste leidmisest. Uue energia saamiseks, aga ka näiteks kevadväsimuse korral ja haigusest taastumiseks on omal kohal kõikvõimalikud eneseabivõtted — olgu see siis loodusravi, liikumine, toitumise korrigeerimine või mõned muud nõksud. Individuaalses eneseabiarsenalis võiks olla rohkem võtteid kui lihtsalt magamine,” leiab dr Poolamets.
Päris kindlasti mõjutab suguhormoonide tase mehe vitaalsust. Dr Poolamets toob aga välja, et osal juhtudel on just madal hormoonitase sobiv. “Üks patsient on mulle kunagi kinnitanud, et siis ta ei ole nii vihane, agressiivne, endast väljas, tuleb töö ja igapäevatoimetustega paremini toime ning ongi seetõttu lasknud endale hoopis hormoonide taset langetava ravi määrata,” selgitab arst. “Vahel võiks öelda, et kui mees oma munade tagant välja saab, võib ta muutuda peenekoelisemaks, oma emotsionaalse poolega paremini kontakti saavaks, seksuaalsuses rohkem tajuvaks.” Ühest küljest võib kõrgem hormoonitase anda parema füüsilise ja emotsionaalse stabiilsuse, teistel juhtudel sootuks vastupidi: siin on, millele tuleviku-uuringutes mõelda, märgib Olev Poolamets. Kuskilt läheb muidugi füsioloogilise toimimise piir: alla teatud normi on see enamikul meestest väga kehv.

Kas asendamine aitab?
On olukordi, kus hormoonasendusravi on õigustatud ja vajalik. Paljudel meestel parandab hormoonasendusravi tunduvalt elukvaliteeti, see ei lisa mitte ainult seksuaalsust, vaid suurendab ka lihasjõudu, pidurdab ateroskleroosi arengut ja parandab enesetunnet. Ka näiteks depressiivsed ja surmamõtted võivad olla osaliselt hormonaalse tasemega seotud.
Drastilisematel juhtudel, näiteks pärast mõnd hormonaalset taset tunduvalt langetavat haigust, on mehed olnud nii nõrgad, et vajanud isegi liikumiseks kõrvalist abi, hormoonide asendamisel on aga elujõuline toimimine taastunud.
Hormoonasendusravi tehakse Eestis tavaliselt süstidena ning rakendatakse ka tablettravi.
Hormoonasendusravil on kõrvalnähte, näiteks võib see muuta agressiivsemaks, ent agressiivsus ei tähenda siin tingimata vägivaldsust — vägivaldsus on ennekõike emotsionaalse kontrolli probleem. “Reeglina võiks hormoonide tasakaal anda ka parema vaimse tasakaalu, kuid mitte alati,” märgib dr Poolamets.
Testosteroonasendusteraapia vastunäidustus on eesnäärmevähk, samas on leitud, et hormoonasendusteraapia iseenesest eesnäärmevähki esile ei kutsu. Varajases staadiumis eesnäärmevähi ravi (opereerimise) korral on teoreetiliselt võimalik hormoonasendusravi jätkata.
Positiivselt mõjub ravi aga näiteks luutihedusele ja seda on rakendatud haiguste korral, millega kaasnevad jõuetus ja suur väsimus. Teoreetiliselt võiks olla mitmeid haigusi, kus testosterooni madal tase mõjub negatiivselt, praktiliselt on teema aga keerukam.
“Arstid reeglina imesid ei tee,” nendib Olev Poolamets, “igal inimesel on oma minevik, geneetiline pagas. Ent arst aitab hoida kroonilised tõved kontrolli all ja ravib ägedaid haigusi ning hea arst oskab kindlasti jagada kasulikke ideid, mida oma tervise heaks veel teha saaks.”

Leia abi
Sageli ei suuda mees oma vananemist piisavalt analüüsida. Ta arvab põhjuse olevat selles, et abikaasa ei eruta teda enam, ning loodab abi partneri vahetusest. Püüdes tagasi tuua möödanikku, läheb ta õnne, armastust ja uut kirge otsima. Elupõletamist ja muid depressiooniilminguid aitab vältida see, kui mees oma keha ealistest muutustest endale aru annab ja elurütmi korrastab.
Miks siiski mõni inimene pakatab elujõust, justkui aastad ei teeks temaga midagi, teine aga võib äkitselt “ära kukkuda”? Vananevad nii mehed kui ka naised, aga tõsi, seda saab teha hästi mitut moodi, selgitab Olev Poolamets. “Osa 80aastasi mehi on väga vitaalsed nii mõtlemise kui ka füüsise poolest.” Seda — olla igas plaanis vitaalne — dr Poolamets kõigile soovitabki. “Olla vaimselt aktiivne, arendada ennast, otsida uusi ideid, liikuda, suhelda sõpradega, lähedastega, leida endale sobivad harrastused ja sotsiaalsed võrgustikud.”
Õnneks ongi kogenud meestearst viimasel ajal märganud muutust ühiskonnas ja mõtlemises: osatakse rohkem väärtustada elu ja iseend. Nooremad mehed on hoolivamad ja elule avatumad, rõõmustab Olev Poolamets.

Allikas: Olev Poolametsa, Jüri Uljase, Mait Rauna, Margus Punabi raamat “Mees muutuvas maailmas”

Vitaalsuse ABC
  • Otsi aega ja võimalust olla füüsiliselt aktiivne.
  • Pööra rohkem tähelepanu toitumisele.
  • Leia sobivad tervist toetavad looduslikud vahendid. 
  • Ole vaimselt aktiivne, vali meeldivad harrastused.
  • Unehäirete korral püüa jälile saada põhjustele ja need kõrvaldada.
  • Masenduse ja elupingete korral otsi abi eneseabimeetoditest, ära häbene pöörduda psühhoterapeudi või teiste spetsialistide poole, leia üles igapäevased elurõõmu allikad.
  • Pea perearstiga nõu, hoia kontrolli all vererõhk, veresuhkur, kolesterooli ainevahetus jne.