Kurat, sa koperdad siin ees!? Ehk kust tuleb liiklusraev?

 (18)
Kurat, sa koperdad siin ees!? Ehk kust tuleb liiklusraev?
Foto: Pixabay

No ei ole võimalik! Jälle valgusfoor, lühikese tee peal juba viieteistkümnes. Sa, raisk, oleks jõudnud üle ja mina sinu järel, nüüd istume siin mitu minutit! Kust see jalgrattur siia sai, miks ta selle tee peal sõidab, kurat, seljataha üldse ei näe, 50 autot rivis, omal kõnnitee vaba? Miks te siit peate üle minema? Miks te, jalakäijad, ei võiks minna kõik korraga ühest kohast üle, palju teid on, jumal küll? Miks sa, peast soe, valele poole vaatad, vot niimoodi te surma saategi! Ja nõnda edasi. Niipea, kui istud autorooli, valdavad sind sõna otseses mõttes kõik negatiivsed tunded, sest mitte keegi ei liikle nii, nagu (sulle) vaja. Kergest ärritusest tekib liikluses viha, mis kobrutab lõpuks üles, sõimata saavad su kaasreisijad ja kaasliiklejad. Millest aga tekib liiklusraev?

Kui keegi kuri geenius peaks looma situatsiooni, mis ajaks inimesed vihale, siis näeks see suure tõenäosusega välja nagu liiklus. Liiklusraev on kerge tekkima, sest tegu on pingelise olukorraga, millel on mitu kaasmõjurit.

Pinge. Autoga sõitmine on ohtlik ja ohtlik situatsioon teeb meid närviliseks. Pole vahet, kas oleme alles vahtralehega sõitjad või kogenud ja sellised, kelle jaoks toimub liiklemine automaatpiloodi peal. Mõlemal juhul kiireneb liikluses meie pulsisagedus, lihased lähevad rohkem pingesse jne. Pinges olek muudab meid vastuvõtlikumaks tugevatele emotsioonidele, seal hulgas vihale. Niipea, kui keegi meid provotseerib, on viha platsis.

Seotud lood:

Siht silme ees. Enamasti istume autorooli selleks, et kuskile jõuda. Ja valdavalt ikka kella peale, täpselt õigeks ajaks või pisut varem. Meil on siht silme ees ja hoidku alt see, kes julgeb sinna vahele astuda. Sihile jõudmist takistavad valgusfooris põlev punane tuli, meie ees liiga aeglaselt sõitev auto, iga kehvasti märgitud ülekäigurada, kus pead ootamatult pidurdama ja isegi kui need rajad on maas ja märgitud, siis üle selle liikuv jalakäija on selge blokk teel. Mida olulisem on sulle see, et jõuaksid kohale õigeks ajaks, seda kiiremini sa vihaseks lähed. Ja isegi, kui sul pole vaja kella peale jõuda, siis olgem ausad, needsamad asjad ajavad sind ikkagi närvi, sest sihiks võib olla ka lihtsalt tööle või koju jõudmine, mis kvalifitseerub sihiks samamoodi.

Loe veel

Kirjutamata reeglid. Mitte keegi meist ei pea liikluseeskirjadest sõna-sõnalt kinni. Meist igaühel on oma eeskirjad, kirjutamata reeglid, mida me liiklusesse kohandame. 30 km/h on meie jaoks 50 km/h, kollane tuli on “jõuan vabalt üle”, sebrale astunud jalakäija võib oodata, küll minu tagant tulijad ta üle lasevad. Samas on liikluses küllalt neid juhte, kelle jaoks 30 km/h on näiteks 30 või 40 km/h, kes pidurdavad valgusfoori taga juba siis, kui roheline vilgub, kes lasevad üle tee kõik jalakäijad ning kelle jaoks jalgrattur suurel teel on lihtsalt tore kaasliikleja. Ja sellised juhid, kes nii teevad, ei sobitu kohe kuidagi sinu maailma. Selliste peale lihtsalt lähedki vihaseks, sest nad ei järgi sinu reegleid.

Tundmatud idioodid. Suur osa teisi autojuhte on meile võõrad ja võõraid on lihtne negatiivselt sildistada ja teha nende kohta järeldusi, mis paika ei pea. “Ta, siga, nägi küll, et ma tahan keerata, aga sõitis meelega ette”, “Leia nüüd oma pedaal üles, sa telefoni näppiv ahv!”. Meie jaoks on kõik teised autojuhid enamasti “täielikud idioodid”, ja et nad seda ilmselgelt on, siis selge see, et kõigi nende idiootidega iga päev koos ühest kohast teise saamine ajab iga tugevamagi närvi ja vihaseks.

Samas tasuks võibolla järele mõelda ning püüda teisi mõista. Näiteks meie ees meie ettekujutuse järgi liiga aeglaselt liiklev juht on äkki autoõnnetuse üle elanud, mistõttu on ta liikluses erakordselt ettevaatlik. Või miks jalakäijad ei vaata “vasakule-paremale-vasakule”, vaid “paremale-otse-vasakule-otse-maha“ — sest terve liiklusskeene on täis meiesuguseid hulle, kelle pärast peavad teiste liiklejate silmad sõna otseses mõttes olema isegi seljataga pärani lahti.

Allikas: psychologytoday.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare