Kuidas teha vahet tavalisel külmetusel ja gripil? Ja milliseid haigused sarnanevad nendega?


Kuidas teha vahet tavalisel külmetusel ja gripil? Ja milliseid haigused sarnanevad nendega?
Foto: Pixabay

Viiruste hooaeg on algamas ja inimesed haigestuvad tihemini. Mõned meist on viirustele vastuvõtlikumad kui teised. Osa meist maadleb aastas lausa tosin korda nohu-köha ja isegi palavikuga. Et haigustest kiiremini üle saada, tuleb eristada, kas tegu on gripi või muu viirusega.

  • Tavapärane külmetus ja gripp on omavahel sugulased, sest mõlemaid põhjustab viirus ja ka esmased sümptomid on küllalt sarnased: aevastamine, vesine nina, turses limaskestad ja kähe kurk.
  • Kuidas aga teha vahet gripil ja külmetusel? Külmetusviirusega kaasneb enamasti nohu, mida gripi puhul ei pruugi ollagi. Viimast saadab tavaliselt kõrge palavik, tugev peavalu ja kogu keha haarav iseloomulik valu. Külmetuse korral on palavik küllalt haruldane, eriti täiskasvanutel.
  • Nii külmetushaigusi kui ka grippi põhjustab viirus, mitte bakter. Nii kerget nohu kui ka tõsist grippi tekitavaid viirusi on sadu, levinuim neist rinoviirus. Viiruse tüübist sõltub, kuidas keha reageerib, mis sümptomid tekivad ning kui tõsised need on. Oluline on eristada, kas pahatekitaja on viirus või bakter, sest viiruse vastu antibiootikumidega ei saa.
  • Gripp on tõsine haigus, seepärast on tähtis vahet teha, kas oled lihtsalt külmetunud või saanud gripinakkuse. Kiirtestid annavad vastuse 30 minutiga, ent need diagnoosivad grippi vaid 70% täpsusega. Tavapäraste testide vastused selguvad kolme või enama päevaga.
  • Grippi eristab külmetusest see, et võid teinekord isegi kellaajaliselt öelda, millal haigeks jäid. Sümptomite ülikiire ilmnemine on gripi tunnus. Haigusest võib üle saada juba 24 tunniga. Enamasti kestab see aga neli-viis päeva, mõnikord ka kauem.
  • Külmetusest paranemine võtab enamasti nädala. Ütleb ju vanarahvaski, et kui ravid, kestab seitse päeva, ja kui ei ravi, läheb nädal. Alates sellest päevast, kui kohutad töökaaslasi hoogsa aevastamisega ja püüad taltsutada tilkuvat nina, on enesetunne kõige kehvem kolmel päeval. Nakkuse oled tõenäoliselt saanud juba mitme päeva eest, kuid selle ilmnemine võtab aega. Teiste nakatamise oht on kõige suurem 24–48 tundi pärast seda, kui ise nakkuse said ja ise veel ei teagi, et oled haige. Nakkusoht püsib viis päeva alates ajast, mil hakkasid end tõbisena tundma.
  • Külmetusviiruse korral võib umbes 25 protsendil inimestest jääda mõni sümptom pikemalt püsima, näiteks vaevab näriv köha nädalaid. Mõnikord aga kaasneb külmetusega bakteriaalne nakkus — põsekoopa- või keskkõrvapõletik. Samuti võib tekkida bronhiit. Teinekord hoogustub astma. Need haigused võivad välja lüüa külmetusega samal ajal, siis, kui hakkad haigusest üle saama, või isegi siis, kui viirus on juba seljatatud.

Loe veel

Seotud lood:

Sarnaseid tõbesid on veelgi
Õigupoolest on paljudel hingamisteedega seotud tõbedel külmetuse ja gripiga sarnased süptomid.

  • Kopsupõletiku tunned ära mahlakast köhast ja palavikust. Kaasneb väsimus ja uimasus ning tihti on raske hingata. Kopsupõletikku põhjustab bakter, mistõttu seda ravitakse antibiootikumidega. Kopsupõletiku vastu vaktsineeritakse neid, kel on raske kopsuhaigus, diabeet, HIV, vähk või on siiratud mõni organ — ehk inimesi, kellele võib sedavõrd tõsise haiguse põdemine olla eluohtlik. Halvemal juhul tekib kopsupõletik gripi tüsistusena, mil muidu ohutud bakterid kasutavad ära organismi nõrkust. Enamasti kujuneb kopsupõletik pärast seda, kui gripp näib taanduvat, siis aga tõuseb kõrge palavik ja ilmneb hoogne köha.
  • Bronhiit on bronhides ehk kopsutorudes lõõmama löönud viirushaigus. See toob kaasa kõva köha ja valu rinnus, mis paneb hingeldama. Enamasti läheb bronhiit ise üle, kuid tavapärased astmaravimid aitavad seda leevendada.
  • Astma võib esmakordselt avalduda nagu külmetus või gripp — vaevavad painav köha ja tilkuv nohu, kuid see ei parane enne, kui tõsine tõbi on diagnoositud ning õiged ravimid välja kirjutatud.
  • Allergiast tulenev vesine nina võib näida külmetusena, ent viirused ei põhjusta allergiat. Antihistamiinid aitavad allergilise nohu vastu, kuid on jõuetud külmetuse korral.
  • Põsekoopapõletikuga kestab lõputu nohu pikemat aega ning on tekkinud suruv tunne kulmude kohal, silmade või põsesarnade taga. Põsekoopapõletikku põhjustavad nii bakterid kui ka viirused ning ravi määramiseks selgitab arst välja, kummaga on tegu.
  • Läkaköha algab samal moel kui külmetushaigus — enamasti ilma palavikuta, aevastamise, vesise nina ja kerge köhaga, mis läheb aina hullemaks. Köhahood ei taha lõppeda, tuues vahel kaasa lämbumistunde või oksendamise. Köha kestab nädalaid või isegi kuid. Läkaköha põhjustab bakter ja kui antibiootikume hakatakse võtma seitsme päeva jooksul sümptomite ilmnemisest, võib haigus kulgeda kergemini.
  • Kõhugripil aga pole midagi pistmist gripiga, kuigi ka seda põhjustavad viirused või mõned kindlad bakterid. Kõhugripile on iseloomulik oksendamine ja kõhulahtisus, mis mõnikord kaasnevad ka tavalise gripiga. Tõbi kestab enamasti vaid üks-kaks päeva ja sagedamini kimbutab see lapsi.

Kuidas vältida nakatumist?

  • Käte pesemine on kõige tõhusam meetod viiruste vältimiseks. Pole olemas reeglit, kui sageli peaks käsi pesema, aga seda tuleks kindlasti teha pärast WC-käiku, enne toidu valmistamist ja pärast kokkupuudet haigega.
  • Püsi kodus, kui ilmnevad külmetushaiguse sümptomid, sest viirused on väga nakkavad. Küsi perearstilt haigusleht või kui tunned end hästi, siis kasuta võimalust teha tööd kodukontoris.
  • Tugevda oma immuunsüsteemi vitamiini- ja mineraalainerikka toidu ning värskes õhus liikumisega. Maanda stressi ja maga mõnusalt.

Kas vaktsineerida?

  • Külmetushaiguste viirusi on palju, mistõttu vaktsiini välja töötada on raske. Praegu seda pole ega ole ka lähitulevikus tulemas.
  • Gripi vastu on igal aastal erinev vaktsiin. See valmistatakse põhjalike analüüside tulemusel, mis eeldavad, et sel aastal saab tuule tiibadesse just see gripiviirus. Kui oled vaktsineeritud, kuid nakatud mõnda teise gripiviirusesse, siis tõenäoliselt põed ikkagi kergemini, sest vaktsiin annab mõningase kaitse. See ei aita aga külmetuste vastu.
  • Parim aeg vaktsineerimiseks on oktoober, november ja detsember, sest gripihooaja kõrgpunkt on enamasti veebruaris. Pärast vaktsineerimist tekib immuunsus kahe nädala jooksul.
  • Gripi vastu võib vaktsineerida kõiki, kes on vanemad kui 6 kuud.
  • Sõltumata vanusest on vaktsineerimine vajalik neile, kel on aneemia, mõni südamehaigus, diabeet, neeruhaigus, immuunsüsteemi puudulikkus, astma või mõni muu kopsuhaigus.
  • Inimesed, kel on munaallergia, võiksid enne kaitsesüstimist konsulteerida perearstiga. Kui tegemist on kergemat sorti allergiaga, tohib enamasti vaktsineerida tavapärasel moel.
  • Vaktsineerimise järel võivad tekkida 6–12 tunni jooksul kõrvalnähud, mis kestavad kuni kaks päeva — kerge palavik, väsimus ja lihasevalu.

Kuidas ravida külmetust?

  • Viirusi on suur hulk ja pole üht head rohtu, mis terveks raviks.
  • Väga tõhusalt aitavad külmetuse vastu teada-tuntud abilised: magamine, rohke taimeteede ja muu vedeliku joomine, kurgu soolalahusega loputamine, nina vaseliini sisaldava salviga määrimine.
  • Mitmed käsimüügiarstimid parandavad enesetunnet ja leevendavad sümptomeid. Kuna need ei ravi ega kiirenda haiguse kulgu, pole neid alati tarvis kasutada. Abiks võib olla nohu korral Sudafed, köha korral Flavamed, samuti paratsetamool, ibuprofeen ja aspiriin, mis võtavad valu ja leevendavad palavikku.

Kas soojad riided aitavad külmetuse vastu?
Kes poleks kuulnud ema manitsemas: “Pane sall kaela ja müts pähe, muidu jääd haigeks!” Hiljutised uuringud näitavad, et emadel võib olla õigus. Immuunsüsteem töötab erksamalt, kui keha on soe. Lisaks armastab rinoviirus paljuneda just külmas ning ka gripiviiruse levik saab parima hoo talvel, kui on külm ja niiske. Lisaks kipuvad inimesed külmal ajal veetma rohkem aega toas, kus neil on suurem tõenäosus puutuda kokku haigestunutega.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare