Kuidas langetada vererõhku ilma ravimiteta?


Kuidas langetada vererõhku ilma ravimiteta?
Foto: Pixabay

Kui inimesel alles avastatakse normist kõrgem vererõhk, oleks mõistlik uurida, mis vererõhku mõjutab, ja proovida seda kõigepealt ilma ravimiteta langetada.

Väga paljudel on vererõhk seotud psüühilise seisundiga, mistõttu on oluline õppida stressi leevendama. Lõdvestumine võib olla üks tähtsamaid vererõhu langetamise meetodeid. Seda saab teha peaaegu kõikjal — kindlasti kodus, aga enamasti ka töökohal.

Pane tähele:

  • Lõdvestumistehnikaid saab õppida spetsiaalsetel kursustel, aga ka meditatiivsetes rühmatreeningutes, nagu jooga, shindo, tai chi jms.
  • Kui sa pole lõdvestumisega varem tegelenud, võib minna aega, enne kui seda meetodit oskuslikult valdama hakkad. Sugugi mitte kõik inimesed ei suuda ennast kohe lõdvestada.
  • Varu kannatust ning ära mingil juhul loobu, kui tunned, et need võtted ei mõju kohe.

Rõõmustamine ja naer maandavad pingeid ning langetavad vererõhku. Vaata humoorikaid telesaateid ja filme, luba endale naerda kõva häälega. Meelepärane muusikagi võib imeline lõõgastumise allikas olla.
Ka liikumine on tugev stressimaandaja ja tervise säilitamiseks lausa kohustuslik tegevus. Selgita välja, milline liikumisviis on kõige meelepärasem, ja harrasta seda regulaarselt — olgu selleks kas või igapäevane jalutamine. Kuna alkoholitarbimine tõstab samuti vererõhku, tuleks ka sellega piiri pidada.

Seotud lood:

Kõrge vererõhk kaasneb tüüpiliselt liigse kehakaaluga, mis omakorda on tugev südame-veresoonkonnahaiguste riskitegur. Kehakaalu langetab ja südame-veresoonkonna tervist parandab kindlasti tervislik ja tasakaalus toitumine. Näiteks võib siin tuua nn Vahemere maade toitumise, mille positiivset mõju tervisele on teaduslikult uuritud. Kehakaalu kontrollimiseks ei pea ilmtingimata pidama rangeid kalorivaeseid dieete, kaal hakkab kenasti langema, kui toitumine muudetakse tervislikuks ning süüakse regulaarselt. Küsimus pole mitte niivõrd toidu hulgas, kuivõrd kvaliteedis.

Tervislikkus elu osaks

Loe veel

Järgides allolevaid nõuandeid, on paljud mõõdukalt kõrgenenud vererõhuga inimesed mõne aja pärast võinud ravimite tarvitamise üldse lõpetada või võtta ravimeid hoopis väiksemates annustes. Õige toitumise korral muutub vererõhk ka stabiilsemaks — selle kõikumine väheneb. Samas võivad kõik need positiivsed tulemused kiiresti kaduda, kui tervislikku menüüd ei suudeta muuta oma elu osaks.
Loomsed rasvad, eeskätt rasvastest lihatoitudest saadavad, tuleks asendada kalarasva ja taimsete õlidega, mis sisaldavad häid rasvhappeid, kaitsevad ateroskleroosi eest, mõjuvad hästi vere kolesteroolitasemele ning vähendavad trombiohtu. Oomega-3-rasvhapete poolest rikkaid seemneid ja õlisid (tšiia- või kanepiseemneid, tudraõli) võiks tarvitada iga päev, rasvast kala süüa kolm korda nädalas. Ka oliivid, avokaado, mandlid ja pähklid annavad südame tervisele kasulikke rasvhappeid.
Naatriumi ehk keedusoola tarvitamist peaks vähendama. Vererõhule ja südame tervisele on oluline, et kehas oleks kaaliumi vähemalt sama palju kui naatriumi, ideaalis võiks suhe olla kaaliumi kasuks (sageli on vastupidi). Tervislik on suurendada menüüs kaaliumirikaste toiduainete osakaalu. Kaaliumisisaldusega paistavad silma spargel, avokaado, porgand, mais, uba, kartul, spinat, tomat, õun, aprikoos, banaan, apelsin, pirn, ploom ja maasikas. Kaaliumirikas on just taimetoit. Vältida tasuks naatriumi sisaldavaid lisaaineid, näiteks naatriumglutamaati, mis on maitsetugevdaja, naatriumbikarbonaati ehk soodat ja naatriumtsitraati ehk happesuse regulaatorit.
Magneesiumi kipub tavapärase toitumise puhul nappima siis, kui rafineeritud toitude osakaal on lubamatult suur. Magneesiumipuudus seondub lisaks kõrgenenud vererõhule ka insuldi ja südame isheemiatõvega. Magneesiumi saab niisugustest toiduainetest nagu kapsas, teraviljad, mandlid, pähklid ja soja. Paljud inimesed peavad oma kogemusele toetudes magneesiumi sisaldavat toidulisandit (eriti magneesiumfumaraati) heaks vererõhulangetajaks. Kindlasti tuleks aga ka toiduvalik magneesiumirikkaks muuta.
Antioksüdandid on organismile vajalikud ja toiduga saame neid siis, kui tarvitame iga päev eri värvi taimseid toiduaineid ja toortoitu, eriti marju ja köögivilju. Väga hästi mõjub vererõhule antioksüdantne hõlmikpuu ehk Gingko biloba toidulisand, eriti just vanemaealistel. See parandab verevarustust väikestes veresoontes, sealhulgas ajus, toimides ühtlasi kerge antidepressandina. Antioksüdandid kaitsevad veresooni oksüdatiivsete kahjustuste eest. Tuntumad antioksüdandid on veel C-vitamiin, E-vitamiin, karotenoidid, flavonoidid, Q10-vitamiin ning mineraalained tsink ja seleen.

Mittemedikamentoossed võtted võivad vererõhku korrastada väga tõhusalt, lubades ravimite tarvitamist vähendada ning kriise ära hoida — kõiki neid tasub proovida.

Kevad