Miks ühel ilmuvad kortsud 20aastaselt, kuid teise käest küsitakse samas vanuses ööklubi uksel dokumenti? Või kes on mõelnud, miks noored modellihakatised krõpsu närides ikka piitsavarred välja näevad, kuid 40aastaselt väljendub see kolme sekundi nauding kolm aastat puusadel. On paratamatus, et kõik jääme vanaks, kuid miks peaks keha taluma vanaduse sümptomeid, nagu vedelikuvaegust, rasva hulga suurenemist, lihaste kängumist, kõrgenenud vererõhku või hingeldust, kui neid näitajaid saab edukalt kontrollida ja muuta.

Kuidas mõõta keha vanust? 

Polar BodyAge’i programm arvutab keha vanuse välja, arvestades keha koostist (rasva, lihaste ja vedeliku hulka organismis), vererõhu ja südametöö näitajaid ning nelja füüsilise katse tulemusi. Mõõtmisele lähevad kõhulihaste ja biitsepsi tugevus, alakeha vastupidavus ja painduvus.

Keha vanus selgub võrdluses teiste samast soost ja vanuses inimestega. Ideaalis peaks keha vanus klappima vähemalt sellega, mis passis kirjas. See aga ei tähenda, et sinu keha ei võiks näiteks kümme aastat noorem olla. Kõike arvesse võttes annab programm keha soovitusliku vanuse, mida on võimalik korralikult harjutusi tehes ja oma füüsilist vormi parandades reaalselt saavutada.

Mida näitab keha koostis?

Keha koostis peegeldab rasvavaba kehamassi ja rasva suhtelist hulka kehas. Rasvavaba kehamassi moodustavad lihased, luud, siseorganid ja sidekude. Keharasv tähendab puhast rasvkude.

Keharasval on kolm olulist funktsiooni:

1) hoida kehasoojust,
2) olla ainevahetuslik kütus energia tootmiseks,
3) kaitsta siseorganeid põrutuste eest.

Teatud hulk keharasvu on eluliselt hädavajalik, kuid üleliigne rasvamass võib kaela tuua tõsiseid tervisehädasid. Suur rasvaprotsent on seotud kõrge vererõhu ja kolesteroolitaseme, vererasvade suurenenud hulga, südamehaiguste, infarkti, diabeedi ja teatud vähihaigustega.

Ka liialt väike rasvahulk pole tervislik. See võib kahjustada südant, immuun- ja närvisüsteemi ning viljastumisvõimet, tekitada seedeprobleeme, häireid siseorganite töös, põhjustada lihasmassi kadu ja isegi surma.

Testijate keha koostise aitas välja selgitada Tanita kaal, mis mõõdab keha koostist elektritakistuse põhimõttel. “Rasv on halb elektrijuht, lihased, mis sisaldavad palju vedelikku, on head elektrijuhid,” selgitab treener Kristi Roosimägi.

Tähtsad tervise- ja vorminäitajad

Vererõhk. Normaalseks loetakse vererõhku 120/80 mm Hg. Kõrge vererõhk viitab suurele südame-veresoonkonnahaiguste riskile. Vererõhku aitavad kontrolli all hoida regulaarne treening, normis kehakaal, hoidumine liigsest alkoholist, soolast ja rasvastest toitudest.

Puhkepulss. Südame-veresoonkonna töövõime näitab südame, kopsude ja veresoonkonna suutlikkust varustada efektiivselt töötavaid lihaseid hapniku ja toitainetega. Tervise seisukohast on see hea vormi tähtsaim osa.

Mida aeglasem on puhkepulss, seda parem on inimese hetkevorm. Mida aeglasemalt pulss koormuse suurenedes kiireneb, seda paremas füüsilises vormis on inimene. Puhkepulssi on kõige õigem mõõta hommikul kohe pärast ärkamist.

Füüsilised katsed

Vastupidavad ja tugevad lihased on vajalikud, et saada hakkama igapäevategevustega ilma liigse väsimuse ja stressita. Heas toonuses ja vormis lihased aitavad vähendada seljavalusid, skeletilihaste vigastusi ja toetavad südant.

Hea painduvus on tähtis liigestele ja lihastele. Venitusharjutused kiirendavad valgusünteesi ja parandavad kudede varustamist toitainetega, vähendavad vigastuste ohtu ning soodustavad kehaliste võimete arengut.

Kuidas testida?

Kõhulihased: ülakehatõsted 1 minuti jooksul, libistades käsi vastu maad.
Biitseps: 3 plokitõmmet, paus iga tõmbe vahel 30 s.
Jalad: staatiline küki hoidmine seina najal nii kaua, kui jaksu on.
Painduvus: istes ettepainutus. 

Allikas: TP 05/2012.