Kohv - mida see sisaldab ja kuidas tervisele mõjub

Kohvijoomine on tavaline ja teiste igapäevaste mõjudega tihedalt läbi põimunud – nii on kohvi mõju tervisele keeruline hinnata. Kohvist on leitud üle kahe tuhande ühendi. Rohkem kui sajal neist on bioaktiivne toime, kuid vaieldamatult kõige tuntum ja kuulsam on kofeiin.

Kofeiin ongi põhiline alkaloid kohvis, mis annab kibeda maitse. Inimese maitsemeel tajub mõrusid ühendeid juba küllaltki väikestes hulkades. Seda saab käsitleda ammuse kaitsekohastumisena, sest paljud looduses leiduvad mõrumaitselised ühendid on ka mürgised. Mõrususe varjutamiseks ongi hakatud kohvile lisama suhkrut, piima, koort jt lisandeid.

Kofeiini omastamine organismis on kiire: kolmveerand tundi pärast kohvitassi tühjendamist on lõviosa kofeiinist juba imendunud ja kehas laiali kandunud. Mitmed lisandid küll pärsivad kofeiini imendumist ja toimet.

Kofeiinimolekul on piisavalt rasvlahustuv, pugemaks läbi eriliste biobarjääride ja rakumembraanide. Just seetõttu jõuab tarbitud kofeiin kiirelt nii aju närvirakkudesse kui ka läbi platsenta looteni. Näiteks vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini tase umbes poole tunniga. Mis kiirelt tuleb, see ka ruttu läheb – mõne tunniga laguneb ligikaudu pool organismi viidud kofeiinist. Kehas on kofeiinil mitmeid toimeid...

Loe edasi juba artiklist.