Kas tead, millises vanuses tuleb minna rinnavähiuuringutele, PSA-testi tegema või kui tihti peab käima kopse ja südant kontrollimas?


Kas tead, millises vanuses tuleb minna rinnavähiuuringutele, PSA-testi tegema või kui tihti peab käima kopse ja südant kontrollimas?
.

Mida rohkem loed mitmesugustest haigustest, seda ärevamaks muutud. Iial ei tea, mis tõbi võib sinu kehas vaikselt varitseda. Et paljud haigused on õigel ajal jaole saades kergemini ravitavad, pead sa lihtsalt teadma, millal see õige aeg kätte jõuab.

Kui lapsuke ilmale tuleb, tehakse talle kohe esmased uuringud, et rasked haigused aegsasti avastada. Edasi hoiavad lapse käekäigul silma peal nii lasteaia kui ka kooli tervishoiutöötajad, vajalike vaktsiinide eest hoolitseb riiklik vaktsineerimiskava. Ent niipea, kui keskharidusasutuse uksed noore inimese selja taga sulguvad, sõltub kontroll tema tervise üle valdavalt tema enese teadmistest, tarkusest ja vastutusvõimest. Millal siis minna arsti juurde ja mida millises vanuses on tark lasta kontrollida?

Perearst dr Iris Koort on oma töös märganud, et liigagi sageli loodetakse ainult arstile — et arst jälgib ja teab kõike, saab kogu terviseinfo digiloost ning vastutus patsiendi hea käekäigu eest lasub just tohtril. “Seni, kuni meil ei saadeta veel mobiilile teateid, et sul on aeg vere­rõhku mõõta või et juba aastaid pole üht või teist analüüsi tehtud, tuleb endal vastutus võtta,” tõdeb dr Koort.

.
Seotud lood:

Gripp ja juhiluba

Arsti vaatevälja satub muidu terve täiskasvanu tõenäoliselt gripihooajal, ent siis on ka perearstil kiire ning tal ei ole võimalik süveneda kõigisse tervise­probleemidesse. Kui tunned millegi pärast veel muret, siis palu endale kindlasti üks vastu­võtuaeg lisaks kirja panna.

Arstikabinetti satud sa ka juhiluba taotledes. Tervisetõendit tuleb uuendada siiski väga harva, iga kümne aasta tagant, ja selle kohta saadetakse sulle ka teatis. Pärast seda, kui oled digitaalselt täitnud pika küsimustiku oma terviseandmete kohta, küsitleb arst või pereõde sind nii krooniliste haiguste kui ka tarvitatavate ravimite teemal. Sul mõõdetakse veresuhkrutaset ja vererõhku ning kontrollitakse nägemist.

Uue asjana on lisandunud uneapnoe väljaselgitamine. Apnoe võimalikkust hindab arst ülekaalu ja kaela ümbermõõdu järgi, lisaks uurib ta kroonilise väsimuse, päevase unisuse ja norskamise kohta.

Loe veel

Hoolivad tööandjad saadavad oma töömesilased ka teatud aja tagant töötervishoiukontrolli. Kuna Eestis selle kohustuse täitmist väga ei jälgita, ei maksa sellele siiski lootma jääda. Mõnel juhul võib tegu olla rohkem vormitäite kui päriselt sinu vajadustest ja tervisest lähtuva analüüsiga.

Omal algatusel arsti juurde

Kõik me oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas juhusliku tervise­kontrolli käigus on kellelgi avastatud tõsine haigus. Iris Koorti sõnul on selline olukord pigem erand. Ometi tekitab see ärevust ja arstidki ju soovitavad pigem ennetada kui tagajärgedega maadelda.

“Terve täiskasvanu, kes toitub tervislikult, ei suitseta ega järgi eridieete, kellel pole kroonilist haigust ega pärilikke riskifaktoreid, ei pea tegelikult igal aastal kontrollis käima,” ütleb dr Koort. Profülaktiliste kontrollidega võiks tema soovitusel alustada vanuses 40+.

Olukord on teine juhul, kui sinu suguvõsas on pärilikke tervise­probleeme (nt südame- ja veresoonkonnahaigused, hüperlipideemia ehk liiga suur lipiidide sisaldus veres, pahaloomulised haigused, hüübimishäired). Võimalik, et sel juhul oledki sa juba arstide vaateväljas. Kui pärilikkuse risk on suur, saad kindlasti spetsiifilised soovitused.

“Mul on nimistus näiteks pärilike hüübimishäiretega patsiente, kes on saanud noorelt ajuinfarkti. Nad teavad, et risk on suur ka nende laste jaoks, ja peame plaani, millal nende järeltulijaid uurima hakata,” ütleb dr Koort.

Kui oled aga jõudnud ennetavasse kontrolli, kuulab arst sinu südant ja kopse, mõõdab vererõhku ning laseb teha üldise vereproovi. Arst uurib ka eluviiside kohta: kas suitsetad, tarvitad liigselt alkoholi, oled ülekaaluline? Kui selgub, et tervises on kõrvalekaldeid (nt veresuhkrutase piiripealne, kaal kipub käest minema jne), annab arst sulle näiteks aastaks tegevuskava. Kui asjad korras, siis pole taas põhjust liiga sageli kontrollis käia.

Kopsud ja süda

Profülaktilise kontrolli peavad iga kahe aasta tagant läbima kõik, kes töötavad toitlustusasutustes või inimestega (kooli- ja lasteaiaõpetajad, terviseasutuste töötajad jne). Kindlasti tehakse neile enne tervisetõendi väljastamist kopsuröntgen.

Kui sageli tasub täiskasvanul lasta oma kopsudest pilti teha? “Kui ei ole vaevusi ja sa ei suitseta, siis regulaarselt kopse kontrollima ei pea. Kuna meie kliimas tabab sind tõenäoliselt kord aastas koos köhaga kulgev hingamisteede nakkus, siis on suurel osal täiskasvanuist röntgenipilte ka tehtud. Samas on minu vastuvõtul käinud üle 70aastane proua, kellele pole kunagi ühtegi kopsupilti tehtud,” tõdeb dr Koort. Ja sellest pole talle ka midagi halba sündinud.

Intensiivselt oma alaga tegelevad noorsportlased jõuavad kindlasti spordiarsti juurde. Kui oled aga innukas hobisportlane, siis soovitab dr Koort igaks juhuks südant kontrollida lasta. Kui muresid pole, ei ole elektrokardiograafia ehk EKG vajalik. “Ei ole põhjust, kui vaevusi ei ole. Seda tehakse ikka vastavalt tarvidusele — kui südant kuulates leitakse kahin, patsient kurdab rindkerevalusid või on tal muud haigusele viitavad märgid.”

Günekoloogi juures peaksid naised käima kord aastas ja seda suguelu algusest saadik.

Naistearstile kord aastas

Menopausi lähenemisel (enamasti 45–50 aasta vanuses) hakkab naiste risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse meeste omaga võrdsustuma, sest südant kaitsva naissugu­hormooni östrogeeni kogus väheneb. Samal põhjusel hakkavad ka luud hõredamaks muutuma. Kindlasti tuleks 50. eluaastates käia luutihedust mõõtmas, hoida silm peal veresuhkru ja kolesterooli väärtustel.

Günekoloogi juures peaksid naised käima kord aastas ja seda suguelu algusest saadik. Kuna emakakaelavähki tekitavad HP-viirused levivad sugulisel teel ja emakakaelamuutused võivad tekkida ka juba 20aastaselt, on regulaarne kontroll kindlasti vajalik. Naisi uuritakse ka teiste sugulisel teel levivate infektsioonide suhtes (näiteks klamüdioos, mis sageli kulgeb sümptomiteta).

.

Rinnauuringule pärast 40. sünnipäeva

Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja, mille esinemissagedus kasvab. Suure rinnavähiriskiga naiste korral kasutatakse geneetilist sõeluuringut. Seega, kui sul on suguvõsas olnud rohkelt rinnavähijuhtumeid, pea nõu oma perearstiga. “Kui rinna­vähki on emapoolses suguvõsas juba mitmel inimesel olnud, siis tasub geneetilisel konsultatsioonil välja selgitada, kas on pärilikku kalduvust. Kui pärilikud geenid on välistatud, siis toimub jälgimine nagu tavaliselt. Üle 50aastased võiksid iga kahe aasta tagant lasta oma rindu kontrollida.” Kindlasti on vaja regulaarsel rindade uuringul käia hormoonasendusravi saaval naisel.

Üle 50aastased võiksid iga kahe aasta tagant lasta oma rindu kontrollida.

Rindade kodust kontrolli peaks oskama teha iga naine ja mure ilmnedes (valu või tükk rinnas vm) tuleks kohe arsti poole pöörduda. Omal algatusel võiks mammo­graafilisele uuringule minna juba 40aastaselt.

Kõige sagedamini haigestuvad rinnavähki 45–60aastased naised. Varakult avastatud rinnavähk on ravitav ja SA Vähi Sõeluuringud koostöös Eesti Haigekassaga teeb rinnavähi varajase avastamise uuringuid 50–62aastastele naistele. “Kahjuks ei lähe Eesti naine alati hea meelega profülaktilistele uuringutele,” tõdeb dr Koort.

Mehed PSA-testile

Ega paremad ole lood ka meestega. Tüüpilist keskealist Eesti meest ei saa ei hobuste ega härgadega tervisekontrolli. “Enamasti tuleb mees arstile, sest naine käskis. Mõnikord on tegu aga samaealise sõbra raske haiguse või halvemal juhul äkksurma tõttu vallandunud murega: kas ka mina? Samas peab tõdema, et nooremad mehed on juba terviseteadlikumad. Nad otsivad ise infot ja tulevad lihtsamini kontrolli.”

Alates 50. eluaastast soovitatakse meestel teha kord aastas PSA-test. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähki, peaks esmase kontrolli tegema juba 45aastaselt. Prostata spetsiifiline antigeen (PSA) on seemnevedeliku valguline komponent, mida tervel mehel satub verre vähesel määral. PSA väärtus suureneb veres enamasti eesnäärmehaiguse korral. Kuigi tänapäeval kasutatakse PSAd eeskätt eesnäärmevähi markerina, annab see märku ka eesnäärmepõletikust. PSA taset tõstab näiteks ka pikem jalgrattasõit.

Kolm olulist eriarsti

Pidevalt tuleks jälgida oma sünnimärke ning muutuste tekkimisel konsulteerida nahaarstiga. Kui sul on sünnimärke ohtralt, annab nahaarst juba edasised soovitused, kui sageli sa end näitamas käima peaksid.

Kui rohke töö arvuti taga pole sind veel silmaarsti juurde ajanud, siis hiljemalt 40aastaselt tasub see käik igal juhul ette võtta. Seejärel tuleks kontrollis käia umbes iga 3 aasta tagant, et vältida ebameeldivaid üllatusi.

Kui lähisugulastel on esinenud glaukoomi (krooniline silmahaigus, mille korral silma kõrgenenud siserõhk kahjustab silmanärvi), võiks kontrolli minna juba 40aastaselt. Algfaasis sel haigusel sümptomeid ei ilmne, ent süvenedes võib see kahjustada silmapõhja ja põhjustada pimedaksjäämist. Regulaarselt peaksid silmaarsti juures käima ka diabeeti ja vererõhuhaigust põdevad inimesed.

Kuigi ammu on möödas need ajad, kui hambaarsti juurde tuli minna sõprade toel, on palju neid, kes hoiavad kõrvale hirmust, et ravi on väga valus. See ei ole nii! Teisalt on neid, kel hakkab rahast kahju. Tegelikult kehtib rusikareegel, et kord aastas tuleb sul selle kabineti uksest siiski sisse astuda. Vaid sel moel saad tegelikult raha kokku hoida ja hirm ei ole siis ka nii suur.

.

Vaktsineerimine

Ja viimane, ent mitte vähem oluline: vaktsineerimine! Kas teadsid, et iga 10 aasta tagant tuleb end lasta uuesti difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerida? Arvestuse aluseks võta teadmine, et viimase süsti said sa tõenäoliselt 15–16aastaselt.

Vanematel tasub mõelda ka sellele, et vaktsineerida oma tütreid emakakaelavähki tekitava HP-viiruse vastu. Paljud spetsialistid tegutsevad selle nimel, et vaktsiin jõuaks ka Eestis riiklikusse vaktsineerimiskavva, ent kuni see pole veel juhtunud, oleks mõistlik selle kaitsesüsti eest ise hoolt kanda. Vaktsineerimine tuleb teha enne lapse seksuaalelu algust. Vanuses 9–14 aastat saab hakkama kahe doosiga, alates 15. eluaastast on tarvis kolme süsti.

Dr Koorti sõnul on Eesti oludes lausa vältimatu puukentsefaliidi vaktsiin, sest elame selle haiguse riskipiirkonnas. Paraku alahindavad eestlased veel ka igasügisest gripivastast vaktsineerimist. Selle olulisuses veendutakse enamasti pärast seda, kui haigus on läbi põetud.

Kevad