Jooga + teraapia = ?
Joogapraktikad grupis on vahvad ja tõhusad. Miks küll peaks üksi pingutama hakkama? Milliseid võimalusi pakub joogateraapia, selgitab joogaterapeut Merle Vau.
Mis on joogateraapia?
Jooga eesmärk on püsinud aastatuhandeid sama: hoida inimese tervist. Argielus pole seda sugugi lihtne saavutada, sest elu seab meie teele takistusi. Sageli on selleks haigus. Joogateraapia ehk joogacikitsa aitab joogavahendeid kasutades takistusi kõrvaldada.
Joogateraapia on tervendamisprotsess, kus oma tervisliku seisundi muutmisel osaleb inimene aktiivselt ise. Joogaõpetaja osa on suunata õpilast, õpetades teda kasutama sobivaid joogavahendeid parajas vahekorras ja õigel viisil. See tähendab, et inimene teeb personaalselt talle kujundatud joogapraktikat ise iga päev kodus, reisil või kus iganes ta viibib. Terapeudi poole pöördub ta õpetuse saamiseks ja hiljem ka praktika täpsustamiseks. Praktika muutub koos areneva inimesega, see on protsess, mitte ühekordne tablett.
Milliseid probleeme on võimalik joogateraapiaga leevendada?
Joogateraapia eesmärk on end hästi tundev inimene! Mitte autopiloodil elav, vaid argiste närvipingete ja ebameeldivate üleelamistega toime tulev loov ja õnnelik inimene. Joogateraapia läheneb inimesele individuaalselt. Terapeudi jutule tullakse konkreetse vaevusega, näiteks unehäired, närvilisus, kõhukinnisus, selja- ja õlavöötme probleemid, väsimus, stress jm. Ent joogateraapia sobib ka inimesele, kes soovib joogat harrastada, kuid kellele mis tahes põhjusel ei sobi grupitund.
Millised on joogateraapia vahendid?
Põhivahendid on joogaasendid, hingamisharjutused, mediteerimisega seotud praktikad, kujustamine, helide ja mudrade (sümbolid) kasutamine. Joogateraapia südameks võib pidada just hingamist, sest see on otseselt seotud meie sügavaima olemusega. Joogafilosoofia peab hingamist inimese tervisliku seisundi peegliks ja hingamispraktikaid suurima potentsiaaliga vahendiks tervenemise teel.
Väga oluline on üle vaadata elustiil, sealhulgas toitumisharjumused. Joogaterapeut soovitab inimese hetkevajadustest lähtuvalt teatud kindlat kombinatsiooni nendest vahenditest. Tähtsam vahenditest endist on see, kuidas neid rakendada!
Kas igale inimesele tehakse oma raviskeem ehk praktika?
Jah. Praktika kujundamisel lähtutakse inimese füüsilisest, vaimsest ja emotsionaalsest olukorrast. Esimene konsultatsioon ongi nende väljaselgitamiseks. Samuti keskendutakse inimese enda ootustele ja valmisolekule. Ka sellele, milline on tema elurütm, töö, huvid, hobid ja eesmärgid. Oluline on arvestada inimese tegelikke võimalusi. Näiteks pole ajahädas inimesele arukas koostada pikka praktikat või soovitada lausuda valjuhäälselt mantrat patsiendile, kes teeb kava hommikul kodus, kui pereliikmed alles magavad.
Mingil juhul ei sekku joogaterapeut arsti ettekirjutustesse. Joogateraapia on hea täiendus lääne meditsiini ravimeetoditele.
Joogaterapeut koostab patsiendile isikliku praktika. Enamasti tehakse seda 7–10 päeva. Uuel kohtumisel hinnatakse olukorda ja minnakse õpetuses detailsemaks. Vastavalt vajadusele toimitakse nii mitmeid kordi.
Inimene praktiseerib joogat just talle sobival viisil ja ajal. Kindlasti on igapäevane 10–15minutiline praktika tõhusam ja toetavam kui harjutamine üks kord nädalas kaks tundi. Joogateraapia annab inimesele võimaluse ISE oma tervise heaks midagi ära teha. Nihked paremuse poole lisavad üha uut jõudu ja enesekindlust võtta veelgi julgemalt vastutust, olla ise oma elu looja.
Allikas: TP 07/2012.
