Sama vajalik on iga päev sokke-sukki vahetada. Kasulik on vältida sünteetilisi materjale. Võimalusel eelista lahtiseid jalatseid, milles jalad saavad õhku. Jalgade higistamisega aitavad võidelda aktiivsöega sisetallad.
Apteegis müüdavate, nõrgalt happeliste pesemisvahenditega jalgu pestes jääb nahale happeline kiht, mis takistab bakterite kasvu ja vähendab higilõhna. Pärast pesu on hea kasutada antibakteriaalset jalakreemi, -emulsiooni, -palsamit või -geeli. Need hoiavad ära ka seenhaigused, toidavad ja pehmendavad nahka. Varbavahede haudumise korral võiks varbavahedesse asetada tükikese lambavilla.
Liighigistamist pärsivad ka jalavannid. Näiteks võib teha kehatemperatuuril meresoolavanne iga päev nädala jooksul. Proovida tasub apteegis müüdavaid jalavannivedelikke, mis sisaldavad ürdiekstrakte. Hästi mõjub tammekoore-nõmmliivatee leotis. Kombineerida võid segusid rosmariini, salvei, kõrvenõgese ja kalmusejuurega. Pärast vanni loputa jalad ja kreemita näiteks teepuuõli sisaldava jalakreemiga. Tasub teada, et jalgade halba lõhna võib põhjustada ka bakteriaalne või seeninfektsioon.