HEA TEADA! Mis vahe on kuumarabandusel ja päikesepistel?


HEA TEADA! Mis vahe on kuumarabandusel ja päikesepistel?
Foto: Pixabay

Tavapruugis räägitakse kuumarabandusest kui päikesepistest ja vastupidi, tegemata neil vahet. Tegelikkuses on vahe täiesti olemas. Päikesepiste on kuumarabanduse kergem vorm, seevastu kuumarabandus võib olla eluohtlik seisund ning lõppeda halvimal juhul ka surmaga.

Meie organism hoiab ise kehatemperatuuri 36—37 kraadi juures ja kõik kõrvalekalded sellest põhjustavad organismi kohese reageerimise ja keha lülitab sisse jahutussüsteemi.

  • Südamerütm kiireneb, et soodustada vedeliku liikumist kehas.
  • Inimene hakkab higistama, et efektiivsemalt jahtuda.
  • Tekib janu, et sooja käes olija hakkaks jooma. Nii saab organism suurendada vedeliku hulka kehas, et veelgi intensiivsemalt higistada. Janutunnet põhjustab ka vedelikukadu.
  • Naha pindmised veresooned laienevad, et jahutada organitesse laialiminevat verd ja see omakorda organeid. Kui veresooned laienevad eriti jõuliselt, võib suus ja huultel tekkida turse.

Lühikest aega suudab keha end sel moel ise jahutada. Kui kaua täpselt, on individuaalne. Kõige kauem peavad vastu terved noored täiskasvanud. Üldiselt saadakse selle seisundiga ise hakkama ja kõrvalist abi vaja ei lähe. Võid lihtsalt nentida, et oled saanud päikesepiste ja katsud päikese käest ära varju minna ning palju soolaka maitsega mineraalvett juua, sest see taastab rohkest higistamisest kaotsi läinud soolavarud organismis.

Seotud lood:

Kuumarabandus tekib keha ülekuumenemisest ja pikemast vedelikupuudusest.

Esmalt tekivad higistamine, peavalu ning südamepekslemine. Organism kaotab vett ning kui vedelikupuudust ei leevendata, süvenevad nähud veelgi. Võib tekkida peapööritus, oksendamine, minestus. Vedelikupuudusest võivad tekkida ka epileptilised krambid ning inimene võib kaotada teadvuse. Eriti rasketel juhtudel tekib kooma, kehatemperatuur tõuseb kuni 40 kraadini ning inimene võib surra.

Kuumarabandusel eristatakse erinevaid raskusastmeid, vastavalt sellele, kui tõsine ülekuumenemine on. Rasketel juhtudel võib inimene kaotada teadvuse, kergematel juhtudel aga kurta peavalu ning südamepekslemist. Kuumarabanduse kergem vorm on päikesepiste.

Loe veel

Kuumarabandusele on eriti vastuvõtlikud südamehaiged, vanurid, imikud, krooniliste haiguste põdejad, raske füüsilise töö tegijad, maratonijooksjad, alkoholi kuritarvitajad.

Mida teha, kui inimene on saanud kuumarabanduse?

Üldiselt ei ole raske kindlaks teha, kas inimene on kaua viibinud kuumas ruumis või päikese käes, see selgub temaga rääkides. Tema pulss on kiirenenud ning nahk on katsudes kuum ning niiske, kuid rasketel juhtudel võib olla ka jahe ning kuiv.

Kui kahtlustate, et kellelgi on tekkinud kuumarabandus, peab viivitamatult kutsuma kiirabi. Seejärel peab kannatanu toimetama varjulisse kohta või jahedasse ruumi. Teadvusel inimesele saab anda jahedat jooki (ilma alkoholita!). Jahutamiseks võib kasutada ka külma dušši, külma kompressi vms. Teadvuseta inimene tuleb keerata külili. Kui tekivad krambid, peab jälgima, et inimene end ei vigastaks ning peale krampide lakkamist tuleb samuti keerata kannatanu külili.

Haiglas taastatakse tekkinud organismi vedelikukadu veenisiseste lahustega ning samuti jahutatakse keha kuni normaalse temperatuurini.

Kuidas kuumarabandust vältida?

  • Palava ilmaga kanna alati peakatet ning tarbi pidevalt vedelikku.
  • Ära tarbi palava ilmaga alkohoolseid jooke.
  • Ära jäta last päikese kätte või autosse magama.
  • Kanna õhukesi, õhku läbilaskvaid riideid.
  • Kui sa põed südamehaigusi või oled eakam, väldi füüsilist pingutust palavate ilmadega. Viibi õues varahommikul ning hilja õhtul. Igapäevased poeskäigud ja muud asjaajamised tee ära enne seda, kui keskpäev kätte jõuab või alles õhtul.
  • Väldi treeninguid kuumal keskpäeval.

Allikas: inimene.ee

LOE LISAKS:

Mis juhtub, kui… saad päikesepiste?

Miks vajame omas kehas VETT?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare