HEA SEKSI SALADUSED | Kas sa väldid seksi, manipuleerid sellega või pakub see sulle täit rahuldust?

 (3)
HEA SEKSI SALADUSED | Kas sa väldid seksi, manipuleerid sellega või pakub see sulle täit rahuldust?
Foto: Pixabay

Uudsed poosid, seksinipid, -lelud, -filmid – seksuaalse rahulduseni jõudmise õpetusi ning vahendeid pole kunagi olnud nii palju nagu praegu. Miks see kõik siis sinu puhul ei tööta? Põhjused võivad peituda sügaval lapsepõlves.

Nippidest enam sõltub seksuaalne rahuldus sellest, kuidas sa suhtud endasse ja milliseid uskumusi endaga kaasas kannad. Mõistagi on oluline, milline on sinu suhe partneriga. Kõike seda aga mõjutab märkamatu allhoovusena sinu esimene suhe — suhe oma emaga.

Lapsepõlve ja seksi seostamine näib esmapilgul meelevaldne, ometi peituvad aastates, mil sa veel rääkidagi ei osanud, sinu intiimsuse juured. Lapse esmane hooldaja on enamasti ema ning just temalt õppisid sa, kuidas olla lähedane, selgitab gestaltpsühhoterapeut Teele Ööbik. Seda nimetatakse kiindumusstiiliks ja neid on neli: turvaline, vältiv, ärev ja kartlik.

Hea algus vs kehvem algus

Kui su elu algus oli turvaline, sa said vajalikku hoolt ja toetust ning tundsid end väärtustatuna, siis loodi viljakas pinnas selleks, et kasvada saaks usaldus nii enda kui ka teiste vastu. See on oluline baas, mis aitab täiskasvanuna luua häid suhteid.

Teele Ööbik selgitab, et turvaliselt kiindunud naudivad intiimset kontakti kõige enam ja on oma seksuaaleluga kõige rohkem rahul. Näiteks Kreete (47), kes koges oma emaga turvalist kiindumust, on seksuaalsust alati nautinud. Tal on olnud palju suhteid, aga praegust kiidab ta parimaks just sügava lähedustunde pärast.

Seotud lood:

Kõigil pole aga seda õnne nagu Kreetel. Näiteks Eerika (45) kasutab seksi kui premeerimisvahendit. Kui mees on käitunud hästi, siis on mehel temaga hea. Kui too peaks aga libastuma, siis unustagu ära!

Eerika pole seksi kunagi eriti nautinud. Lapsena õppis ta lähedust vältima, sest elu oli stressirohke, õdesid-vendi palju ning purjutava isa kõrvalt jagus emal neile vähe aega. Aegsasti õppis Eerika, et usaldada ei saa kedagi ja loota tasub vaid endale. “Täiskasvanueas võib füüsiline lähedus ja psühholoogiline intiimsus vältivalt kiindunud inimesele sügavat ebamugavust põhjustada,” selgitab Ööbik. Seksist saab vältijale vahend, et midagi saada või kontrollida. Vältija on tegelikult pidevas kaitses, sest sügaval sisimas on tal hirm, et kui ta näitab oma haavatavust, võidakse ta ära tõugata.

Loe veel

Ärev või hirmunud

Marek (52) viib kõik oma suhteprobleemid voodisse. Ta väidab, et “tüliga ei tohi magama minna”, aga selle asemel et tüli lahendada, pakub ta lepituseks seksi. Nii on tema suhtesse kuhjunud palju lahendamata teemasid ja seks on muutunud tuimaks — selles pole enam varasemat loovust ega kirge. Aeg-ajalt on Marekil erektsiooniprobleemid.

Väikese poisina õppis Marek armastust välja teenima ja olema hea poiss, et ema ei pahandaks. Tema kiindumusstiil on ärev, millest annab märku see, et ta kasutab seksi, leevendamaks partneri viha ning saamaks tunnustust ja kinnitust, et ta on väärtuslik.

“Selline muude vajaduste kanaliseerimine seksi vähendab naudingut, mis omakorda põhjustab rahulolematust suhtega ja võib lõpuks ka suhtele saatuslikuks saada,” hoiatab Ööbik.

Kõige keerulisemaks peab terapeut kartlikku kiindumusstiili, mille puhul nähakse end ja ka teisi läbi negatiivse prisma. Kartlikult kiindunu peab end väärtusetuks, ta ei julge kedagi usaldada ning elab pideva äratõukamise ja haigetsaamise hirmus. Lihtsam on suhetest üldse hoiduda ja seda ta võimalusel ka teeb. Sisimas igatseb ta aga hoidvat suhet, mida ta lapsena ei kogenud.

Jaanika (35) tunnistab, et on voodis väga pinges. Ta tunneb end justkui väike laps, kes teeb “suurte inimeste asja”. Ta ei algata kunagi ise seksi ja on voodis passiivne. Tema elukaaslane on olnud temaga väga õrn ja kannatlik. Jaanika tunneb end aga süüdi, et ta pole sama hakkamist täis kui tema partner.

Jaanika sünd oli keeruline: enneaegse beebina oli ta pikka aega aparaatide all, enne kui ema ta kätele võtta sai. Traumad (aga ka ema depressioon, surm, lahkumine) ja lapse halb kohtlemine on põhjused, miks areneb kartlik kiindumusstiil.

Kiindumusstiil võib muutuda

Mida turvalisem on kiindumus, seda enam soodustab see intiimsust: sa julged end jagada, oled avatud, uudishimulik, hooliv. “Ainult turvaliselt kiindunu kogeb sügavat seksuaalset rahuldust, samas kui teised kiindumusstiilid on seotud väiksema rahuloluga,” ütleb Ööbik, kes lõpetas hiljuti uurimistöö “Seksuaalsus ja kiindumus”.

Kiindumusstiil võib elu jooksul muutuda: turvalisest ebaturvaliseks ja ka vastupidi. Stressirohked elujuhtumid, depressioon ja traumad võivad turvalise kiindumuse muuta ebaturvaliseks; hea suhe, emotsionaalne avatus ja vähe negatiivseid elusündmusi aitavad aga muuta kiindumuse turvaliseks.
Oma kiindumusstiili saab muuta ka psühhoteraapia abil. “Kuna esimene elus kogetud lähedus on keha tasandil, siis ei piisa ainuüksi mõistmisest, et juhtunut ja sellega kaasnevaid tundeid muuta. Teraapia käigus selguvad lapsepõlve mõjud, saab hakata kasvama eneseusaldus ja seeläbi ka võime olla partneriga kontaktis,” selgitab Teele Ööbik.

Partnerist sõltub palju

Hea suhe ja hea seks käivad käsikäes — seda teavad kõik. Näiteks turvaliselt kiindunud Kreete, kellest juba juttu oli, on oma praeguse suhtega ülirahul. Ta on koos mehega, kes tunneb tema vastu sügavat huvi, näitab üles hoolivust ja kuulab teda. Nende seks on mänguline, uudishimulik ja väga kirglik. Kui neil tekib suhtes arusaamatusi, siis pole Kreete vahekorrast väga huvitatud, aga ta ei kasuta seksist keeldumist kunagi selleks, et meest karistada.

“Kõige suurem seksuaalne rahulolu on seotud tugeva emotsionaalse sidemega, julgusega väljendada oma vajadusi ja tundega, et ollakse väärtustatud,” võtab Teele Ööbik kokku oma uurimuse tulemused. “Mida vähem on suhetes usaldust, seda vähem kogetakse rahulolu.” Partner, kes teeb inetuid märkusi, on nõudlik või varjab enda sügavamaid tundeid, ei saa eeldada, et tema voodielu oleks teistsugune.

Seksuaalne rahulolu sõltub veel paljudest muudest asjaoludest. Kõik uuringus osalejad tundsid seoses seksiga vähemal või rohkemal määral süüd või häbi. Selle juured peitusid samuti lapsepõlves ja kasvukeskkonnas, kus nad õppisid näiteks, et seks on tabu, see pole lubatud, või peeti seda isegi räpaseks. Samamoodi avaldasid seksuaalelule mõju omandatud uskumused enda ja oma seksuaalsuse kohta.

Sinu sisemised jõuvarud

Seksuaalset rahuldust mõjutab ka see, kes sa oled. Eelkõige see, kui suur on sinu eneseusaldus, võime tunda ja näidata oma haavatavust ning oma piiride tunnetamine. Turvaliselt ja vältivalt kiindunutel on suurem enesetoetus, ärevalt ja kartlikult kiindunutel väiksem või lausa olematu.
Haavatavus väljendub usalduses ning valmisolekus riskida turvatsoonist väljatulekuga. “See on usaldus, et end avades võib juhtuda midagi head, mitte tingimata halba,” selgitab Ööbik.

Oma piiride tundmine on oluline, et saaksid kohtuda teisega tema piiridel. Igapäevaelus me sageli kehtestame piire, seksuaalkontaktis loob aga rahuldust just piiride kadumise ja ühekssaamise tunne. Kui sa ei tunneta oma piire selgelt, on raske ka kogeda naudingut nende kadumisest ja vabadusest — selle asemel võid sa intiimsel hetkel kogeda pinget, rahutust, väljendamata ootusi jne.

Ööbik julgustab, et mida enam tegeleda isiklike teemadega, seda suurem on rahulolu suhete ja seksiga. “Mida turvalisemalt sa end iseenda ja teistega tunned, seda turvalisemalt saad olla kiindunud ja seda enam rahuldust tuleb seksuaalsusse. Turvalise kiindumuse ja suurema rahulolu võti on enesetoetus, terved piirid ning võime tunda ja väljendada haavatavust.”

Milline on sinu kiindumusstiil?

Paari esimese eluaasta jooksul loodud suhe lapse ja peamise hooldaja vahel on kõigi tema järgmiste suhete alus. See esmane suhe kas tugevdab või kahjustab sinu võimet olla intiimsetes suhetes.

Foto: Pixabay

Turvaline kiindumus areneb siis, kui lapse hädadele reageeritakse järjepidevalt ja tundlikult. Laps õpib, et ta võib vabalt väljendada ka negatiivseid emotsioone ja et vanem rahustab teda. Laps peab end armastusväärseks ja õpib usaldama. Märk turvalisest kiindumusest on oskus luua lähedust ja intiimsust ning end selles hästi tunda.
Ebaturvaline kiindumus tekib siis, kui esmase hooldaja tähelepanu on ebajärjekindel, hoolimatu või koguni vaenulik. Laps ei julge loota, et keegi on tema jaoks olemas. Ebaturvaline kiindumus jaguneb kolmeks: ärev, vältiv ja hirmunud.
Äreva kiindumuse korral on hooldaja olnud ebajärjekindel või oodanud, et laps hoopis tema vajaduste eest hoolitseks. Täiskasvanuna on sellisel inimesel madal enesehinnang, ta ootab kogu aeg kinnitust, et teda armastatakse. Ta püüab armastust välja teenida, muutub kergesti klammerduvaks, nõudlikuks, ründavaks ja murelikuks.
Vältiv kiindumus areneb siis, kui hooldaja ignoreerib, naeruvääristab või pahandab. Laps õpib oma tundeid varjama, hädas olles ei otsi ta vanematelt abi. Täiskasvanuna areneb tal kõrge enesehinnang, ta püüdleb sõltumatuse poole ja väldib lähedust. Tal on raske kedagi usaldada ja kellegagi lähedane olla.
Kartlik kiindumus areneb siis, kui laps on varases eas kogenud suurt kaotust või on vanema käitumine teda hirmutanud. Ta õpib rasketest olukordadest mentaalselt lahkuma — näib ükskõikne, nagu miski ei puudutaks teda. Täiskasvanuna saadavad teda ebajärjekindlad suhted, enesehävituslik käitumine, ka intiimsuse täielik vältimine.

LOE LISAKS:

OLED ARMUNUD? Väga hea — 10 head asja, mida armumine sinu kehaga teeb!

Haigused, mis segavad seksi

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare