Kuiva silma sündroom on sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist.

Mõned  kuivale silmale iseloomulikud sümptomid
  • silma ärritus, kuivustunne, kipitus, sügelus, purutunne ja valgusekartus
  • ähmane nägemine
  • kontaktläätsede talumatus
  • iseeneslik pisaravoolus

Sageli ägenevad sümptomid päeva lõppedes või intensiivse silmade koormamisega (lugemine, arvuti kasutamine).

Kuiva silma riskifaktorid
  • Vanus üle 40 eluaasta, aset hakkavad leidma muutused pisaranäärmete, mis toob kaasa pisaravedeliku erinevate osade hulga vähenemise.
  • Pingeline töö arvutiga, rohke telerivaatamine, mille korral pilgutatakse silmi tunduvalt harvemini. Näiteks arvutikasutajad pilgutavad oma silmi liiga harva (u 7x minutis, norm on u 22x min).
  • Pikaajaline autojuhtimine. Samuti, nagu arvutiga töötamisel, pilgutatakse silmi tunduvalt harvemini ka autoga pikki vahemaid sõites.
  • Pidev viibimine konditsioneeritud õhuga ruumides.
  • Haigused (nt reuma, verehaigused jne)
  • Ravimid (nt nohurohud, valuvaigistid jne)
Vaevuste leevendamine

Kuna kuiv silm tekib pisaranäärmete püsivate muutuste tagajärjel, ei osata tänapäeval veel kuiva silma täielikult välja ravida. Küll aga on võimalik kuiva silma nähtusid leevendada.

  • Kasu võib olla elektriküttega varustatud ja konditsioneeritud õhuga ruumide niisutamisest (õhuniisutajad, kliimaseadmed jt).
  • Arvutiga töötamisel mõjub hästi monitori paigutamine allapoole silma tasandit (siis katab ülalaug suurema osa  silmapinnast) ja väikese puhkepausi tegemine iga 20–30 minuti järel.
  • Loobuda tuleb hommikusest silmade kraaniveega pesemisest, mis pikas perspektiivis  kuivatab silmi.
  • Raskematel juhtudel saab silmade kuivamist takistada ujumisprillide kandmisega, mis tekitavad silmade jaoks sooja ning niiske keskkonna, vähendades pisarate aurumist.
  • Kasutada tuleks kunstpisaraid ja heledatel päevadel on abiks päikeseprillid

Allikad: Eesti Nägemistervise Keskus, Terviseuudised.ee