ÄRA USU | 15 tervisemüüti, millega üle pingutamine mõjub kehale hoopis halvasti

 (1)
ÄRA USU | 15 tervisemüüti, millega üle pingutamine mõjub kehale hoopis halvasti
Pixabay

Tervisenõuandeid jagatakse kõikjal. Neid pressitakse uksest ja aknast sisse, kuid kõik nõuanded ei ole parimate killast. Leidub ka selliseid, millega üle pingutamisega teed oma tervisele hoopis karuteene. Jälgi eelkõige oma enesetunnet. Sina oled see, kes teab kõige paremini, mis sinu kehale hea on.

Heidame pilgu viieteistkümnele tervisemüüdile, mida ei tasu liialt tõsiselt võtta.

Müüt: treenimine ei aita vananemise halbade külgede vastu.

Tõde: regulaarne trenn mõjub hästi nii ajule kui ka kehale, mistõttu aitab see vananemise vastu.

Teadlased avaldasid väljaandes Journal of the American Heart Association uurimuse, milles leiti, et vanemad inimesed, kes liikusid rohkem, olid tervemad ja nende keha ilmutas vähem märke südame-veresoonkonna haigustest.

Uuringus osales 1600 britti, kelle vanus jäi vahemikku 60-64 eluaastat. Uuringus osalejad kandsid viis päeva järjest südametööd regulaarselt mõõtvat aparaati. Hiljem analüüsiti tulemusi ja uuriti ka osalejate igapäevast füüsilist aktiivsust. Selgus, et füüsiliselt aktiivsed inimesed olid vaatamata vanusele heas vormis.

Müüt: halva ainevahetuse tõttu muutuvad inimesed vanemas eas tüsedamaks.

Tõde: sageli tuleneb kaalutõus sellest, et vanemas eas liiguvad inimesed vähem.

Seotud lood:

Müüt: vormis püsimiseks on vaja treenida üks-kaks korda nädalas.

Tõde: üks-kaks korda nädalas treenimine pole piisav. Treenima peaks hoopis kolm kuni viis korda nädalas.

Samas ei tähenda see treenimine seda, et käid pidevalt kaks tundi jõusaalis rühkimas. Piisab sellest, et oled füüsiliselt aktiivne, liigud ja teed mõned minutid harjutusi. Teadlaste sõnul parandab regulaarne trenn ka südametööd.

Müüt: parim aeg treenimiseks on hommikul.

Tõde: parim aeg sõltub sellest, mis sinu elustiiliga sobib. Kindlat aega ei ole. Leia treeninguteks oma päevast hetk, mis sobib sinu igapäevase graafikuga ja on järjepidevalt vaba.

Näiteks kui saad regulaarselt jõusaalis käia õhtuti, siis on see hea, sest teed seda pidevalt. Samas arvavad mõned teadlased, et hommikuti treenimine aitab langetada kaalu, sest peale hommikust trenni kulutab keha kogu päeva vältel rohkelt rasva.

Müüt: jõutrenn muudab rasva lihaseks.

Tõde: rasva ei saa lihaseks muuta.

Loe veel

Rasvkude ja lihaskude on kaks erinevat kude. Rasvkude leidub lihaste vahel ja organite ümber. Lihaskude on aga üle kou keha ja seda on kolme tüüpi. Niisiis aitab jõutrenn kasvatada lihaskude rasvkoe ümber. Kui soovid rasvkude vähendada, pead oma toitumist vastavalt reguleerima.

Müüt: pusled ja mängud on ajule hea trenn.

Tõde: uuringute põhjal võib öelda, et ajule mõjub paremini füüsiline trenn kui puslede lahendamine.

Kõige paremini mõjub ajule trenn, mis kiirendab südametööd ja paneb higistama.

Müüt: trenn on parim viis kaalukaotuseks.

Tõde: kui soovid kaotada kaalu, jälgi, mida sööd. See on kõige tähtsam. Spordiklubis rühkimisest ei piisa.

Kui soovid kaotada kaalu, siis ära arva, et võid süüa, mida tahad ja saad kõik kalorid trenni tehes kaotada. Kaalukaotuse puhul loeb palju rohkem see, mida sööd, kui see, kui palju teed trenni. Küll aga aitab regulaarne füüsiline aktiivsus säilitada head tervist.

Pixabay

Müüt: istesse tõusud on kiireim viis kõhulihaste kasvatamiseks.

Tõde: pidevad istesse tõusud ei mõju ühtlaselt kõigile kõhulihastele. Kui soovid treenida kõiki kõhulihaseid, pead tegema erinevaid harjutusi.

Müüt: jõutrenn on vaid meestele.

Tõde: ole mees või naine, igasugune jõutreening mõjub kehale hästi.

Naiste keha toodab küll vähem testosterooni kui keskmine mees. Uuringud väidavad, et testosterooni kogusest sõltub lihaskasv.

Müüt: vormi halvenemiseks kulub mõni nädal.

Tõde: kui lõpetad treenimise, hakkab lihaskude kärbuma juba nädala jooksul.

Müüt: maratoni jooksmine on ideaalne võimalus heasse vormi saamiseks.

Tõde: pikamaajooksu harrastamisel on mitmeid kasulikke külgi. Küll aga pole vaja joosta tunde.

Selgub, et kui jooksed päevas kümme minutit, mõjub see kehale väga kasulikult. Uuringust ilmneb, et inimesed, kes jooksevad nädala jooksul umbes iga päev kümme minutit, on sama hea tervisega kui need, kes jooksevad tunde.

Müüt: toidupäeviku pidamine on kindel viis kontrollimaks, mida sööd-jood.

Tõde: isegi kui proovime olla enda söömise asjus kontrollivad, peame end sageli tublimaks, kui tegelikult oleme.

Spetsialisti sõnul kipuvad inimesed ülehindama oma füüsilist aktiivsust ja alahindama seda, mida suhu pistavad. Sageli arvatakse, et tehti palju trenni ja nüüd võidakse rohkem süüa.

Müüt: spordijoogid on parim jook peale trenni joomiseks, et taastada keha vedelikupuudus.

Tõde: paljud spordijoogid sisaldavad vett ja suhkrut. Eelista spordijoogi asemel pigem valgurikast vahepala, sest see aitab lihaseid taastada.

Müüt: kehamassiindeksi järgi võib hinnata inimese üldist tervislikku seisundit.

Tõde: kehamassiindeksit ei tasu liialt tõsiselt võtta. See ei ole ainus tervisliku seisundi määraja.

Müüt: et trenn mõjuma hakkaks, pead higistama.

Tõde: igasugune trenn mõjub inimesele hästi, sest see paneb liikuma ja südame kiiremini käima.

Hiljutise uuringu kohaselt on inimestel, kes teevad päevas vähemalt pool tundi trenni, palju väiksem võimalus surra haigustesse, millesse surevad inimesed, kes ei tee üldse trenni.

Allikas: iflscience.com

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare