6 probleemi, millega ekstraverdid rinda peavad pistma

Viimasel ajal on introvertsuse teema väga populaarseks muutunud ning hakanud ilmuma artiklid pealkirjadega „Kuidas suhelda introverdiga?” või „10 asja, mida me peaksime introvertide puhul mõistma”. Introvertsus näitab tegelikult lihtsalt inimtüüpi ja introverdid on üldjoontes ikka samasugused inimesed nagu me kõik ülejäänud. Juba mõnda aega aga paistab, et seda teemat romantiseeritakse üle ning igasugused suhtlemisraskused on muutunud juba pisikesteks veidrusteks, mida kõik endale tahavad. Introvertide romantiseerimise juures aga tembeldatakse ekstraverdid pahadeks tegelasteks, kes rahulikke introverte mõista ei suuda ja neile liiga teevad.

Ekstraverdid aga hakkavd juba väsima sellest üldarvamusest, et neil ei olegi kunagi probleeme ega halba tuju. Tegelikult on küll, nagu kõigil meil. Kuna ekstraverdid kipuvad ellu veidi kergemalt suhtuma ja rohkem suhtlema, siis ei paista nad eriti õrnahingelised ega sügavate ideedega. Sellele vaatamata pistavad ka ekstraverdid iga päev rinda mitmesuguste katsumustega, mis ühiskond neile ette saadab.

1. Sõbralikku suhtumist peetakse kohe flirtimiseks

Ekstraverdid naudivad tavaliselt teiste seltskonda ning paistavad väga enesekindlad, sest suudavad alustada vestlust peaaegu igaühega, ükskõik kui vähe nad ka oma vestluskaaslast tunnevad. Kuna ekstraverdid alustavad tihti ise vestlust ning teevad seda väga sõbralikul ja rõõmsal toonil, siis saab nende käitumine tihti külge vale sildi, sest inimesed kipuvad nende sõbralikkust hoopis flirtimiseks pidama. Kui valesti mõistmine aga ilmsiks tuleb, võib tekkida väga ebameeldiv olukord, eriti kui vestluskaaslane otsustab hoopis solvuda, kui saab teada, et tema vastu ei tuntudki nii sügavat huvi, vaid näidati üles ainult viisakat sõbralikkust.

2. Ekstravertidel ei ole ette nähtud olla õnnetu

Enamik ekstraverte on tõesti suurema osa ajast rõõmsameelsed ning tihti on just nende ülesanne seltskonnas vestlust üleval hoida ja teisi lõbustada. Lõpuks aga võtavad inimesed sellist käitumist ja teiste jaoks olemist juba iseenesestmõistetavalt. Tegelikult tuleb ka ekstravertidel ette halvemaid päevi ning siis ei suuda teised mõista, kuidas on selline olukord üldse võimalik. Halvemal juhul võtavad kaaslased ekstraverdi kehva tuju kuidagi isiklikult ning võivad isegi solvuda. Seega on ekstraverdiks olemine justkui täiskohaga lavatöö ning kehva soorituse puhul vilistatakse esineja lavalt maha.

3. Ekstraverdi kohustus on seltskonda elavana hoida

Kui vestlusringi tekib paus, siis vaadatakse esimesena kõige ekstravertsema inimese otsa ning oodatakse, et ta juba ruttu mingi uue ja eriti põneva teemaga välja tuleks ning seltskonda elu taas sisse puhuks. Teiste ootuste täitmine ja õhtu hing olemine on tegelikult ka kõige elavama inimese jaoks väsitav ning raske töö. Seetõttu oleks hea ka neile vahel puhkust anda ning hoopis teised võiksid tuju üleval hoidmiseks rohkem pingutada. Tõele au andes, võib vaikselt olemine mõne ekstraverdi jaoks siiski ka raske ülesanne olla.

4. Pealiskaudne ja mitte eriti nutikas

Ekstraverte kujutatakse pigem valjude pidutsejatena, kes janunevad pidevalt suhtlemise järele ega võta kunagi aega maha, et lihtsalt niisama olla või raamatut lugeda. Samal ajal romantiseeritakse introvertsust ning seda tüüpi inimesi peetakse sügavahingelisteks, filosoofilisteks, valestimõistetuteks ning vahvateks veidrateks väikesteks ükssarvikuteks. Veidi küsimusi tekitab aga olukord, miks peetakse aktiivseid ja sõbralikke inimesi automaatselt pealiskaudseteks. Nagu introverdid suudavad tegelikult väga hästi suhelda, suudavad ka ekstraverdid sügavasisulisi vestlusi pidada.

5. Vajadus seltskonna järele

Just nagu introverte kurnab liigne suhtlemine, on ekstravertide jaoks väsitav liigne üksi olemine. Kuigi meile kõigile meeldib vahel omaette olla ja iseendale aega pühendada, tunnevad ekstraverdid suuremat vajadust seltskonna järele. Seega, kui ekstravert peab liiga kaua omaette olema, võib tal tekkida keskendumisprobleeme ning rahutuse ja ärevuse tunne. Selliste tunnete vastu aitab hästi, kui nad saavad taas inimeste sekka minna ja midagi koos teha.

6. Alati eeldatakse enesekindlust

Just nagu ekstravertsus ei tähenda alati pealiskaudsust, ei tähenda see ka suurt ja tugevat enesekindlust. Ekstravertidele küll meeldib teistega koos aega veeta ning nad tunnevad end seejuures mugavalt, kuid see ei tähenda ilmtingimata, et nad oleksid alati endas ja oma tegemistes kindlad. Paljud ekstraverdid võivad kinnitada, et neilgi tuleb ette ebakindlaid ja värisema panevaid olukordi.

Allikas: Thoughtcatalogue.com