Me saame energiat toidust, mitte õhust ja armastusest. Olgugi et meie energiavajadus on igal ühel erinev, peame me liikumiseks ja aktiivse elu elamiseks sööma. Kui sööme liiga vähe, langeb ka meie energiatase. Silm tuleb peal hoida makrotoitainetel — süsivesikud, rasvad ja valgud, ning tagada, et väiksemad toiduportsjonid sisaldavad peale nende ka vajalikke vitamiine ja mineraale. Kui sa sööd pikemat aega toitainetevaest toitu, siis langeb su energiatase ja väsimus on kerge tekkima. Väsinult me teeme aga veel halvemaid söögivalikuid, läheme tihti kergema vastupanu teed ja ajame endale suust sisse valimatult kõike, mis ette satub.

2. Oled kogu aeg pahur

See on selge märk, et su keha ei saa piisavalt toitaineid ja eriti süsivesikuid, mis hoolitsevad meie hea tuju eest. Süsivesikute vaene toit viib veresuhkru näidu alla ja keha jääb toitainete vaegusse. Kui kehal on halb olla, on ka tuju nullis. Siin tasuks ka mõelda, et kas sul on kogu aeg näljatunne. Kui jah, siis tuleb süüa tihemini ja selliseid toite, mis hoiavad kõhu kauem täis. Ka nii ei vaju tusatuju peale.

3. Sul on kõht sageli kinni

Kui vähendada toidutarbimist allapoole mõistlikkuse piiri, hakkab seedetrakt energia säästmiseks aeglasemalt tööle. Hea seedimise alustala on kiudaineterikas toit, asi, mida me tarbime kaalu langetamatagi vähevõitu. Kaalu alandamisel langeb kiudainete osakaal toidus veelgi ja tagajärjeks on kõhukinnisus.

4. Kohe kuidagi ei saa viimasest paarist-kolmest kilost lahti

Kaalu kaotuse taga on väiksem tarbitud kalorite hulk. Siin tuleb mõelda umbes 200-500 kilokalorist — sellest üldjuhul piisab, et kaal langeks ning püsiks soovitud piiril pikemat aega. Kui aga toidulaualt kaob juba rohkem kilokaloreid ja sa teed veel trenni lisaks kui loom, lülitub keha säilitusrežiimile, mis sisuliselt tähendab, et keha ei anna enam nii kergesti käest seda, mida tal on vaja elujõu säilitamiseks.