Mis vahe on toidutalumatusel ja toiduallergial?


Mis vahe on toidutalumatusel ja toiduallergial?
Foto: Pixabay

Toidutalumatus ja toiduallergia ei ole üks ja seesama, kuigi mõlema puhul võivad avaldumise kliinilised nähud olla sarnased — tekivad erineva raskusastmega hingamis- ja seedehäired ning nahakahjustused ja esialgsed diagnoosimise meetodidki on ühesugused. Kuid toidutalumatusel ja -allergial on siiski oluline vahe.

Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes. Selle põhjuseks on kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine organismis või toidus sisalduvad saasteained, toksiinid või muud keemilised ühendid, näiteks biogeensed amiinid (histamiin). Histamiini leidub mitmesugustes kaua valminud juustudes ja punases veinis. Biogeensete amiinide vabanemist organismis soodustavad ka näiteks maasikad, tomat, tsitruselised, šokolaad, kaneel, kaunviljad, alkohol jt ning laialdaselt kasutatav kollane toiduvärv tartrasiin (E102).

Toidutalumatust on tavaliselt raskem diagnoosida kui allergiat ja selleks kasutatakse elimineerimismeetodit — menüüst hakatakse järjest välja jätma erinevaid aineid ning vaadatakse, kuidas organism käitub. Kõige levinumad toidutalumatuse liigid on laktoositalumatus ja tsöliaakia ehk gluteenitalumatus.

Toiduallergia, nagu nimestki näha, on allergia ehk keha ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergiat põhjustavad allergeenid ning enimlevinud allergeeniks on valk. Arvatakse, et toiduallergial on otsene seos meie immuunsüsteemiga, ning see tekib eri teooriate kohaselt sellest, et meie immuunsüsteem on kas liiga aktiivne või tal on, nagu öeldakse, lihtsalt igav. Lihtsustatult öelduna töötab toiduallergia puhul meie enda immuunsüsteem mõne toitaine vastu ning võtab seda kui vaenlast. Allergia puhul viiakse samuti läbi elimineerimisdieete, kuid allergia välja selgitamisel on tähtsal kohal allergiatestid.

Loe veel

Toidutalumatuse ja toiduallergia puhul tuleb niisiis vahet teha, et esimese puhul puuduvad organismis teatud ainete seedimiseks vajalikud vahendid ning siin pole immuunsüsteemi agaruse/laiskusega midagi pistmist, samas allergia puhul osaleb protsessis just meie immuunsüsteem. Kui toidutalumatus on tavaliselt kaasa sündinud ja käib inimesega kaasas kuni surmani, siis allergiast võib inimene elu jooksul välja kasvada. Toiduallergiat esinebki rohkem väikelastel, kes saavad sellest kooliealiseks saamise paiku juba võitu. Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas. Täiskasvanutel esineb toiduallergiat harvemini, kuid on siis tõsisem ning kestab elu lõpuni.

Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha.

Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt).

Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt).

Kui hinnata nende kahe seisundi tõsidust, siis toiduallergia on toidutalumatusest oluliselt ohtlikum seisund.

Allikas: toitumine.ee

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare