TRENNISPIKKER | Milline trenn sobib keskealistele?
Laste kasvades, rüseledes pere ja töö vahet võib olla raske mahutada trenni päevarutiini. Tõesti, see ongi keeruline, aga kui lapsed vähegi iseseisvuvad, tasub kohe hakata otsima võimalusi sporti teha, sest see on tulevaste aastate sõltumatuse ja hea elukvaliteedi võti. Liikuv eluviis aitab peatada või edasi lükata tõsiste tervisehädade, nagu kõrge vererõhu, diabeedi või osteoporoosi arengut, sellest sõltub toimetulek insuldi ja teiste tervisekahjustustega. Peale lihaste aitab liikumine hoida heas korras ka mõistuse. Missugune trenn aga võiks sobida sulle?
Kardiotrenn ja aeroobsed harjutused suruvad pulsi üles, lisavad võhma, tugevdavad südant ja veresoonkonda. Jõutreening kasvatab lihaseid, mis vanusega kärbuma kipuvad, luustik ja isegi lõtvuv nahk tahavad tuge lihaskonnalt. Vanuse kasvades muutub vigastuste vältimiseks üha olulisemaks koordinatsioon ja tasakaal, mida lihastreeningutes päris palju treenitakse. Liikuvust ja painduvust suurendavad harjutused parandavad elukvaliteeti, neid sooritades tuleb pöörata tähelepanu hingamisele, mis omakorda kasvatab aeroobset võimekust.
Peale füüsilise vormil parandamise aitab liikuv eluviis vältida vanadusega kaasnevat dementsust ning edasi lükata Alzheimeri tõbe ja teisi vaimseid probleeme.
Sa ei kavatse ju saada ühel alal maailmameistriks! Mõistlik on katsetada eri alasid ja trenne, mis sind inspireerivad. Sporti ei pea ju tingimata spordiklubis tegema. Miks mitte harrastada mõnel nädalavahetusel discgolf’i, teisel teha vahva järvematk SUP-laual, kolmandal kasutada ära avatud uste päev golfiklubis, sügisel võtta ette üks võhmale ajav jalgsimatk ning talvel katsetada uisutamisretke järvejääl? Kui su kodukoha läheduses on mõni palliplats, siis võid vabalt minna põrgatada korvpalli või taguda isegi vutti...
Loe järgmisi väärt nõuandeid edasi artiklist.