2020. aastal suitsetas igapäevaselt 17,9% elanikest, seejuures iga neljas mees ning iga kolmas töötu. Juhusuitsetajaid oli 8,2%. Seega oli Eestis möödunud aastal umbes 217 000 suitsetajat. Võrreldes 2018. aastal läbi viidud uuringuga on Eesti ühe väikelinna jagu ehk umbes 11 000 suitsetajat juurde saanud. Samavõrra on lisandunud nii igapäevaseid kui ka juhusuitsetajaid.

„Kahjuks ei ole Eesti viimase kahe aastaga liikunud lähemale suitsuvabaks riigiks saamise suunas. Mõnevõrra lootust annab see, et vähenenud on nende suitsetajate osakaal, kes ei tahagi suitsetamisest loobuda. Igal juhul on oluline suitsetamisest loobuda, sest sellega tehakse head nii iseendale kui ka lähedastele," sõnas Ingmar Kurg.

Suitsetajatest veelgi enam on viimase kahe aasta jooksul lisandunud huuletubaka kasutajaid. Võrreldes 2018. aastaga on huuletubaka kasutajate arv kasvanud 2,3 korda ehk 17 400 inimese võrra.

„Huuletubaka kasutajate arvu tõus ei olegi ehk väga üllatav, sest 2019. aastal jõudis Eestisse müügile tubakavaba snus. Varasemalt pidi taoliste toodete ostmiseks välismaal käima või neid salaturult hankima. Praegu on raske öelda, kas tubakavaba snusi tarbijate arv võiks veel kasvada või on saavutanud maksimaalse punkti. Mõnevõrra sarnaneb see e-sigarettide turule tulekuga, kui esimese nelja aasta jooksul kasvas kasutajate arv 5,8%-ni elanikkonnast stabiliseerudes siis 3,8% juures," selgitas Ingmar Kurg.

E-sigarette kasutas 2020. aastal igapäevaselt 1,6% elanikkonnast ning vähemalt mõned korrad kuus 3,8%. Seega oli mullu umbes 31 600 e-sigareti kasutajat. Viimase kahe aastaga on e-sigareti kasutajate arv 2% tõusnud, kuid e-sigareti kasutamise tippaasta 2014. võrreldes on kasutamine 36% võrra langenud.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring viiakse läbi iga kahe aasta järel Tervise Arengu Instituudi poolt.