Valitsuse sisulise juhtpartei SDE minister Riina Sikkut ütles neljapäeval valitsuse istungi järel, et “eelarvenõukogu hinnangul on täiendava pingutuse suurus üks miljard eurot ning et seda summat ei ole võimalik kärpida.” “See hinnang on ühteaegu ekslik ja Eestile äärmiselt ohtlik, riigieelarves on kokkuhoiukohti kaugelt rohkem, kui ühe miljardi euro eest,” leidis Parempoolsete juht Lavly Perling. 

Valitsuserakonnad on tema sõnul mitut puhku ekslikult väitnud, et kokkuhoid on võimatu, tuleb makse tõsta ja laenu võtta. “Kui Eesti SKP on langenud kolme aasta tagusele tasemele, siis tuleb ka riigieelarve kulubaas viia kolme aasta võrra tagasi. Selleks tuleb valitsusel kiirelt teha valusaid otsuseid,” ütles Perling.

Viimaste suurte kriiside ajal, nii üleilmses finantskriisis kui ka pandeemias, suudeti paljudes eraettevõtetes leppida kokku palgakärped. “Et firma jääks vee peale, olid töötajad solidaarselt nõus oma palka mõneks ajaks vähendama,” meenutas Perling. “Sellist solidaarsust peab üles näitama ka avalik sektor, eriti arvestades, et viimase aastaga tõusis palk riigiasutustes keskmiselt 18%.” 

“On ilmne, et kui valitsus kohe riigi kulusid ei külmuta ja vajadusel ei kärbi, siis mõne aasta pärast, olles jõudnud majanduskriisi aegse Kreeka tasemele, peame kärpima juba pensione või õpetajate palku kümnetes protsentides,” lisas Perling. “Igal juhul on parem kärpida kohe ja tasakaalukalt, mitte siis, kui peame juba välisabist sõltudes pealesunnitud hiigelkärpeid tegema.“

Parempoolsete ideed riigi rahanduse päästmiseks:

  • Riigiametnike ja avalike teenistujate palgafond tuleb külmutada ja olla valmis vajadusel selle kärpimiseks 10% võrra. See puudutab kõiki sektoreid - ühiskond peab kriisi lahendamisse panustama solidaarselt. Palku tohib tõsta ainult külmutatud ja vajadusel 10% võrra kärbitud palgafondi piires, kui ülesanded vähema hulga inimeste peale laiali jagada.

  • Pensionikulud tuleb eelarves külmutada ja kui eelarvepuudujääk süveneb, siis tuleb olla valmis ka nende kärpimiseks. Raskustesse sattuvaid eakaid tuleb toetada juba kehtivate toimetulekutoetuste kaudu.

  • Tuleb lõpetada nö vaeseks indekseerimine – mitte ükski kulu, ei kõrgemate riigiametnike palgad ega ka pensionid, ei tohi tõusta automaatselt, ilma vastava poliitilise otsuseta.

  • Kõrghariduses ja tervishoius tuleb rakendada omaosalust - sisse viia osaline õppemaks ja suurendada eraravikindlustuse osakaalu. 

  • Maksuküüru kaotamine tuleb edasi lükata rahandusolukorra stabiliseerumiseni.

  • Kõigi lausaliste toetuse maksmine tuleb lõpetada, toetada tuleb ainult neid, kellel on reaalselt abi vaja. Näiteks 80 euro suurust lapsetoetust makstakse absoluutselt kõigile Eesti lapsevanematele, olenemata sellest, kas pere vajab abi või on tegu miljonäridega. Taoline hoiak on valdav kümnete ja kümnete Eestis kehtivate toetuste ja hüvitiste puhul, see raiskav süsteem tuleb lõpetada. 

  • Massilised sotsiaalkampaaniad, mida viljelevad riiklikud turundusagentuurid ja inimeste elama õpetamise asutused (EISA, TAI) tuleb lõpetada. Riigiasutuste avalike suhete kulusid peab kärpima vähemalt kahe kolmandiku võrra.

  • Riigiasutuste tugiteenuste vajalikkus tuleb üksikasjalikult üle vaadata  – seal on ohtralt kärpekohti.

  • Riigi erinevad IT-majad tuleb tõsta kokku üheks struktuuriks. Riigiasutused ei tohi IT-spetsialistide pärast omavahel konkureerida ja sellega turul palku tõsta. Riigi IT-sektori ülikiire kasvatamise asemel tuleb vajalikud tööd osta sisse omavahel konkureerivatelt eraettevõtetelt.